Konteinerhaljastus

Konteinerhaljastus.



Istutuskast mõõtudega 100x30x40 cm on valmistatud komposiitmaterjalist. Selle täitmiseks kulus 150l kasvusupstraati. Substraadina sai kasutatud ehituspoes saada olnud valmis suvelillede mulda; sellele lisaks looduslikku kanasõnnikut ja iga taimele istutusauku peotäis mereadru graanuleid. Umbes kolm nädalat peale istutamist lisandus kastmisveega antav suvelilledele mõeldud väetis (umbes 1tl kuivainet 10l vees lahustatuna)

Taimevalik sai tehtud eelkõige kollase-lilla kontrastile rõhudes. Ruse ja tiiviklille kasvukuju erinevus annab kompositsioonile õhulisust ja voogavust. Suureõieline valge suutera lisab puhtust ja erksust ning madalalt allaroomav maajalg oma kirjute lehtedega aitab kompositsioonil kokku sulada ning sobituda ümbritseva keskkonnaga.

Sõnajalad

1. Too välja sõnajalgade eelised ja puudused võrreldes püsilillede ja kõrrelistega.

1. Eelised:

• Kahjurid ja haigused neid ei kahjusta
• Pikk eluiga
• Väga suur mitmekesisus
• Sobivus erinevatele kasvukohtadele
• Vajavad vähe hoolt
• Ei külva seemet
• Lopsakad rohelised lehed

2. Puudused

• Puuduvad õied
• Ei talu keskpäevast päikest
• Keeruline paljundada
• Võivad tärgata väga hilja
• Põua suhtes tundlikud

2. Moodusta vähemalt kaheksast taimest koosnev taimekooslus, mis sisaldab vähemalt kolme sõnajalga, lisaks kõrrelisi ja püsililli. Kasvukoha tingimused võid ise valida. Kasvukoha valikul võid lähtuda mõnest reaalsest keskkonnast (nt koduaed). Iga taime kohta too välja eesti-, ladina- ja võimalusel sordinimed, kõrgus, vahekaugus istutamisel, dekoratiivsuse aeg ning pilt.  Ära unusta valitud kasvukoha tingimusi (valgus, mulla omadused) mainimast.

 

Kasvukoht: poolvari, toitainerikas, kergelt happeline

 

Ogane astelsõnajalg (Polystichum aculeatum).

Kõrgus :75-90cm

Vahekaugus:

50x50cm

 Dekoratiivsuse aeg: Aastaringselt (talvehaljas)

  

http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2546.jpg

Nipponi naistesõnajalg (Athyrium niponicum var. pictum)  'Metallicum'

Kõrgus :30-38cm

Vahekaugus:

25x25cm

 Dekoratiivsuse aeg: suvehaljas

http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2543.jpg

Punaloor-sõnajalg (Dryopteris erythrosora)

Kõrgus :  kuni 60 cm

Vahekaugus:

45x45cm

 Dekoratiivsuse aeg: talvehaljas

http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2900.jpg

Paruktarn  (Carex comans) 'Frosted Curls'

Kõrgus : 25cm

Vahekaugus:

30x30cm

 Dekoratiivsuse aeg: Suvehaljas (vajab talvel katmist)

http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2676.jpg

Harilik sinihelmikas  (Molinia caerulea) 'Variegata'

Kõrgus :30-40cm

Vahekaugus:

30x30cm

 Dekoratiivsuse aeg: Suvehaljas 

 

 http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_435.jpg

 Purpur-siilkübar (Echinacea purpurea )'Little Magnus'

Kõrgus :30-60cm

Vahekaugus:

30x30cm

 Dekoratiivsuse aeg: Õitseb VII-IX

 

http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_3522.jpg

Aedmonarda Monarda didyma 'Pink Lace'

Kõrgus :30-40cm

Vahekaugus:

50x50cm

 Dekoratiivsuse aeg: Õitseb VII-IX

 

http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_2749.jpg

Suurelehine brunnera (Brunnera macrophylla)

Kõrgus :40cm

Vahekaugus:

30x30cm

 Dekoratiivsuse aeg: Õitseb V-VI

http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1630.jpg

Hekid

				Pöetav kõrge lehtpõõsahekk Soovitatavad liigid: läikiv tuhkpuu, ungari sirel, harilik viirpuu Tehtav töö Aeg (kuu täpsusega) Kasutatavad vahendid ja materjalid Materjalide kasutuskogus Märkused Pinnase ettevalmistus Oktoober Hark, labidas, mullafrees Istutusala kaevatakse läbi vähemalt 50 cm laiuselt Umbrohujuurte eemaldamine Oktoober Kärmed näpud, hark Mullaparandajate lisamine Oktoober Turvas, kompost 10 l/m2 Tegemist üsna viletsa pinnasega Väetamine Mai Baltic Agro aia täisväetis 35 g/m2 Istustuspinna ettevalmistus Mai Hark, reha Läbi kaevamine ja tasandamine Istutusnööri paigaldamine, taimede vahekauguste märkimine nöörile Mai Otsavaiad, haamer, nöör, pesupulgad 2 vaia, 1 nöör, pesupulgad 2tk/jm +1 tk Pesupulgad kinnitatakse nöörile võrdsete vahedega Istutuseelne taimede kastmine Mai Vesi, ämber Kui taim tundub kuiv, tuleb paariks tunniks likku panna Istikute juurte tagasilõikus Mai Aiakäärid Lõigata ainult vajadusel Istutamine, kinni tallamine Mai Paljasjuursed lehtpõõsa istikud 2tk/jm +1 Mullast vallide kuhjamine mõlemale poole taimerida Mai Kastmisvee äravoolu takistamiseks Kastmine Mai Vesi Vähemalt 15 l/jm Kastma peab rohkelt Multšimine Mai Turvas ca 7cm paksune kiht Taimede tagasilõikus Mai Aiakäärid Lõigatakse vastavalt vajadusele, esmane kujundamine Kastmine Juuni Vesi Vähemalt 15 l/jm Kastma peab rohkelt korraga ja pigem harvenini Mulla kobestamine Juuni Kobesti Kobestada kohe peale kastmist Kastmine Juuli Vesi Vähemalt 15 l/jm Kastma peab rohkelt korraga ja pigem harvenini Mulla kobestamine Juuli Kobesti Kobestada kohe peale kastmist Kastmine August Vesi Vähemalt 15 l/jm Kastma peab rohkelt korraga ja pigem harvenini Mulla kobestamine August Kobesti Kobestada kohe peale kastmist Väetamine August Baltic Agro kastmisväetis 0,5g/l Lahustatult Taimede külgedelt kärpimine August Aiakäärid Esimesel aastal lõigatakse nii, et alt jääb laiem Pügamine Aprill Aiakäärid, hekikäärid Lõigatakse nii külg, kui ladvavõrseid, antakse hekile soovitud kuju Väetamine Aprill Baltic Agro aia täisväetis 35 g/m2 Kastmine Juuni Vesi Vähemalt 15 l/jm Kastma peab rohkelt korraga ja pigem harvenini Mulla kobestamine Juuni Kobesti Kobestada kohe peale kastmist Kastmine Juuli Vesi Vähemalt 15 l/jm Kastma peab rohkelt korraga ja pigem harvenini Mulla kobestamine Juuli Kobesti Kobestada kohe peale kastmist Kastmine August Vesi Vähemalt 15 l/jm Kastma peab rohkelt korraga ja pigem harvenini Mulla kobestamine August Kobesti Kobestada kohe peale kastmist Pügamine Aprill Aiakäärid, hekikäärid Lõigatakse nii külg, kui ladvavõrseid, antakse hekile soovitud kuju JNE

Püsililled

Püsilillede eelised ja puudused.
Võrreldes suvelilledega võib välja tuua mitmeid püsilillede eeliseid. Esimesena meenub muidugi asjaolu, mis juba nimetusestki kaugele välja paistab - tegemist on taimedega, mis jäävad püsima mitmeteks aastateks. Minule isiklikult meeldivad väga just varakevadel õitsevad sibullilled - on imeline tunne jälgida kuidas esimestest maa seest välja pugenud taime "ninast" sirgub mõne päikeselise kevadpäevaga kaunis õieke keset muidu veel paljast (või isegi lumist) ümbrust. Kui püsililled on juba kord kohale istutatud, siis nõuab nende peenra hooldamine kokkuvõttes vähem aega, vaeva ja tõenäoliselt ka raha, kuna igal hooajal ei ole vaja kõike otsast alustada. Rahaline kokkuhoid tuleb eelkõige taimede vegetatiivsel paljundamisel (olemasolevaid taimi saab enamasti suhteliselt lihtsalt paljundada).Samas leidub ikka puudusi ka. Esiteks muidugi suhteliselt lühike õitsemise aeg. Kui on soov, et õieilu jaguks kogu hooajaks, peab peenra kujundamisel hoolikalt läbi mõtlema milliseid liike (sorte) valida. Samas muidugi on püsilillede sortiment piisavalt suur ning see võimaldab vastavalt kasvukoha tingimustele kokku sobitada väga mitmekesiseid kompositsioone. Miinuseks tuleb pidada püsillillede puhul ka asjaolu, et efekti täieliluks saavutamiseks võib kuluda mitmeid aastaid (näiteks kuni kasvab täis soovitud suuruses puhmas), teisalt on paljudel liikidel kalduvus juba mõne aastaga üle kasvada - metsistuda. Tugevamakasvulisad hakkavad peenras "laiutama" ja võivad teisi taimi välja tõrjuda.
Tulenevalt sellest, et püsililled jäävad samale kasvukohale mitmeteks aastateks sobivad need rohkem stabiilsust armastavatele inimestele - dekoratiivse peenra rajamine võib võtta aastaid, samas on tulemus aga igal hooajal suhteliselt sarnane. Minule meeldib kujundada lillepeenraid kombineerides nii püsi-kui suvelilli - sellega on üheaegselt tagatud nii stabiilsus kui variatiivsus :-)

Püsikute vegetatiivne paljundamine.

Peaaegu kõiki püsililli saab paljundada jagamise teel. Jagada saab puhmast osadeks, risoomi või juuremugulaid . Puhma jagamiseks kaevatakse emataim üles ning jaotatakse väiksemateks osadeks. Selline meetod sobib suuremale osale püsililledele. Risoomi jagamise teel paljundatakse näiteks iiriseid ja pojenge. Juuremugulatega saab paljundada näiteks daaliaid ja mugulbegooniat. Viimatinimetatud on muidugi ka külmaõrnad, seega tuleb nende mugulad igal juhul sügisel välja kaevata. Mõningaid püsililli saab edukalt paljundada ka pistikutega kuigi see on suhteliselt töömahukas ja uute teimede suurekskasvamine võtab kauem aega. Oma kogemuste põhjal võin öelda, et kasvuhoone tingimustes õnnestus pelargooni ja begoonia rohtsete pistikute juurutamine suhteliselt hästi aga selleks sai loodud ka eraldi "inkubaator" kus õnnestus hoida ümbritsevast soojemat ja niiskemat keskkonda. samas saab ühest emataimest tunduvalt rohkem järglasi kui mugula jagamise teel.
Paljundusviis tuleb valida ikka taime omadustest lähtuvalt. Võsunditega saab paljundada neid taimi, mis võsundeid moodustavad (mägisibul, akakapsast), sibullillede puhul siis kasutada  tütarsibulaid (nartsissid, lumikellukesed, sillad) või nende olemasolul ka sigisibulaid (tiigerliilia). Sibulasoomustega paljundamist ei ole mina ise veel proovinud, seega ei oska arvamust avaldada. Võrsikute abil nelki paljundada olen küll proovinud - õnnestus küll aga seemnest kasvatada tundus siiski lihtsam.


Soovitused:

• päikeseline, kuiv ja toitainetevaene muld; 

1.  Douglasi leeklill 'Crackerjack'  Phlox douglasii 
2.  Roomav kukehari 'Fuldaglut' Sedum spurium
3. Aed-merikann 'Varretu' Armeria maritima
4. Arendsi kivirik 'Alba'   Saxifraga x arendsii 
5. Varane liivatee 'Coccineus'  Thymus praecox  
   
    

• poolvarjuline, toitaineterikas muld;

1. Helmikpööris 'Shanghai' Heuchera 
2. Roomav akakapsas 'Black Scallop' Ajuga reptans '
3. Suureõieline kellukas 'Takion'  Campanula persicifolia 
4. Aed-päevaliilia 'Custard Candy' Hemerocallis 
5. Must lumeroos Helleborus niger
   
    

•  varjuline, happeline muld.

1. Hosta 'Rainforest Sunrise' Hosta
2. Kirjulehine kopsurohi ‘Pink Haze’Pulmonaria saccharata)
3. Roomav metsvits ‘Aurea’ Lysimachia nummularia
4. Harilik kanarbik Calluna vulgaris
5. Kähar astilbe ‘Lilliput’ Astilbe ×crispa
   
   
   
   
    

Kasutatud matejalid:
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=116
http://ak.rapina.ee/katrinu/veg_paljundamine/
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=113
http://ak.rapina.ee/katrinu/sibullill/index.html
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=140

Kiviktaimla

Ülesanne 1

1. vali teemaks kas kiviktaimla või turbapeenar : KIVIKTAIMLA
2. leia vähemalt 3-5 erinevat interneti materjali, mis kajastaks valitud istutusala tüübi olemust, rajamist ja hooldamist. Materjalideks sobivad tekstid, videod vms. Materjal võib olla eesti keeles või mõnes võõrkeeles, mida valdad:

• Maalehe video YouTube's "Kiviktaimla rajamine" https://www.youtube.com/watch?v=44voBu8hkPs
•  Maalehe video YouTubes "Kiviktaimla taimed" https://www.youtube.com/watch?v=PkfNJbzhpbs
• "Alpi aed ehk kiviktaimla" (Aiasaade , 02.06.2012) https://www.youtube.com/watch?v=jdCBPK-PfFg
• "Mida istutada kiviktaimlasse" (Aiasaade, 17.05.2014 ) https://www.youtube.com/watch?v=dotE9vi2b3U
• Hansaplant: kiviktaimla rajamise põhitõed (Aiasaade, 21.05.2011) https://www.youtube.com/watch?v=UB3XjkFrfQQ
• Hansaplant: kiviktaimlate rajamine (Aiasaade 26.05.2012) https://www.youtube.com/watch?v=yvnYqUxIjZY
• Kiviktaimla Tartu Ülikooli botaanikaaias (Aiasaade 21.09.2013) https://www.youtube.com/watch?v=_ABL5W6-NxE
• Paradiisiaiad 4.09.2010 1 osa https://www.youtube.com/watch?v=Uln7C9GvmCs
• Paradiisiaiad 4.09.2010 2 osa  https://www.youtube.com/watch?v=ceb3HJWbBPA
• Bauhof "Kiviktaimla rajamine" http://www.aiaparadiis.ee/kiviktaimla-rajamine/
• TM Kodu&Ehitus "Kaunis kiviktaimla"  http://www.kodujaehitus.ee/index.php?id=422

      3. materjaliga tutvumise käigus hinda selle usaldusväärsust;

•  Maalehe videomaterjal on väga ülevaatlik ja usaldusväärne
•  Aiasaate videod on suunatud tavaaiapidajale - lihtsad ja kergesti jälgitavad.
•  Paradiisiaia saated on ka põhjalikud ja usaldusväärsed. Hea, et juhib tähelepanu võimalikele vigadele.

      4. koosta materjalide põhjal kokkuvõtlik ülevaade, mis sisaldaks uuritava istutusalatüübi olemust, rajamist ja hooldamist ning sobilike taimede nimistut (10 rohttaime, 5 puittaime). Kindlasti lisa kasutatud materjalide loetelu ja lingid neile;

• Mägedest pärit taimed, harjunud lauspäikesega ning sellega, et vihmavesi voolab kiireti ära.
• Rajamisel vali päikeseline koht. Kiviktaimla peab olema reljeefne ja sisaldama kive.
• Mida suuremad kivid seda parem. Suured kivid kõigepealt paika vastavalt mahamärgitud joonisele.
• Kastide ja lattidega võiks teha maketi ette, et kallakuid paremini tajuda.
• Aluspind umbrohuvaba (Roundup aitab; kui aega on aitab ka pimendamine). Kivide vahele pandavale mullale lisatakse liiva ja kruusa. Sobib vähese toitainesisaldusega muld milles pole umbrohuseemneid ja juuri.
• Kivide paigutamisel jälgi kallakut, et vesi ära jookseks.
• Kivid aseta lebama, mitte kõrguma.
• Savisel pinnasel vaja rajada ka killustikust drenaažikiht ja see katta peenravaibaga.
• Vali esmalt puud ja pöösad (mida väiksema kasvuga, seda parem)
• Väldi taimi, mis risoomidega väga laiali levivad või ennast seemnetega ohtralt paljundavad
• Suuremad lillegrupid annavad parema tulemuse. Vali erineva õitsemisajaga taimed.
• Rohttaimed: arendsi kivirik 'Red Cap' (Saxifraga x arendsii 'Red Cap'), harilik merikann 'Düsseldorfer Stolz' (Armeria maritima 'Düsseldorfer Stolz'), aed-mägisibul 'Elva' (Sempervivum x hybridum `Elva´), padjand-floks 'Daniel' (Phlox subulata), kamtšatka kukehari 'Variegatum' (Sedum kamtchaticum 'Variegatum'), sidrunliivatee 'Bertram Anderson' (Thymus x citriodorus 'Bertram Anderson'), douglase floks 'Cracerjack'  (Phlox douglasii 'Crackerjack'), verev kurereha 'Max Frei' (Geranium sanguineum 'Max Frei'), alpi aster 'Dunckle Schöne' (Aster alpinus 'Dunkle Schöne'), varretu emajuur (Gentiana acaulis), väike igihali 'Gertrude Jekyll' (Vinca minor 'Gertrude Jekyll'), igaihaljas ibeeris 'Appen Etz' (Iberis sempervirens 'Appen Etz')
• Puittaimed: kirju kadakas 'Holger' (Juniperus squamata ´Holger´), kääbusmägimänd (Pinus mugo var. pumilio),  palsamnulg 'Nana* (Abies balsamea ´Nana´),kanada kuusk 'Alberta Globe' (Picea glauca ´Alberta Globe´), mikrobioota (Microbiota decussata), harilik elupuu 'Teddy* (Thuja occidentalis `Teddy`)

     5. lisa juurde kokkuvõte, kus annad omapoolse hinnangu uuritud artiklitsest, veebilehtedest.      Kindlasti kirjuta, mille põhjal tegid otsuseid materjali usaldusväärsuse osas;

Materjalid, mida mina kasutasin olid kõik väga kergesti leitavad, mõeldud laiale vaatajas-(lugejas-) konnale ning juhised, mis nendes anti olid tavainimesele arusaadavad.    
Videomaterjalide usaldusväärsuse tagab tuntud spetsialistide osalus. Kindlustunnet lisab ka see, et olulised faktid ja juhtnöörid on kõikides lugudes samad - ei räägi  üksteisele vastu.
 Ka Bauhofi ja TM Kodu&Ehituse artiklid annavad samu juhiseid, mis eelmainitud videomaterjalid. Igaühel on mingi väike nüanss täpsustust, mida teistel ehk pole aga siiski on kõik omavahel kooskõlas.

      6. lõpetuseks lisa see, mis tekitas sinus n-ö “ahhaa” efekti või mida materjale uurides teada said.

Midagi väga uut ja ennekuulmatut ei õnnestunud teada saada. Meeldiv on tõdeda, et mis olen seni teinud on kõik õige olnud :-) Kastide ja lattidega pole makette ehitanud, sest olen rajanud kiviktaimlad looduslikku kallakut järgides (Lõuna-Eesti maastik pakub õnneks rohkelt neid võimalusi) aga jätan selle meelde, kui peaks tulevikus vaja olema.

Ülesanne 2.2
Kirjuta reflektsioon loetust oma blogisse, lähtudes järgmistest punktidest:

1. loetud töö teema, Turbapeenar
2. loetud töö autor, Maiu Lepik
3. link loetud tööle, http://maiule.blogspot.com.ee/2015/04/turbapeenar.html
4. töö sisu, mida kursusekaaslase tööst teada said.   Töö on väga põhjalik ja sisukas. Sain teada, et turbapeenrasse sobib jämedama fraktsiooniga neutraliseerimata pinnakihi turvas ja sellesse sagatakse sisse jämedakoelist männikoorepuru.  Uus oli ka see, et paika laotud pätside välimised servad lõigatakse  poolviltu maha.

Vertikaalhaljastus

Ronitamedega vertikaalhaljastus, taimed kasvavad krundis
Tugevused Saab ära kasutada olemasolevaid pindu ilma spetsiaalseid rajatisi ehitamata. Vajab vähe ruumi (krundis 1-2 taime võib katta üsna suure seinapinna) Taimede kasvusuunda saab soovikohaselt kujundada Vajab vähem kastmist ja jälgimist (eriti multši kasutades)	Nõrkused Saab kasutada ronivaid või rippuvaid taimi Äraõitsenud õite ja närbunud õite eemaldamise vajadus Õige kärpimise ja kujunduslõikuse vajadus Kevadel võtab kaua aega enne kui ilusaks läheb Talvel katmine võib olla keeruline
Võimalused Saab varjata inetuid pindu Kasvusuunda ja kuju saab oma soovi kohaselt muuta Sõrestike ja tugiraamidega saab luua erinevaid varjualuseid, vaheseinu või lehtlaid	Ohud Vale tagasilõikus võib taime rikkuda Ei pruugi talve üle elada Päikesepõletuse oht Taimed võivad kahjustada pinda mille külge kinnituvad

Taimesein, taimed kasvavad paneelides või moodulites
Tugevused Saab kasutada väga mitmesuguseid taimi Saab paigaldada enda valitud kohta Suur mänguruum erinevate kujundus-viisidega Pikk õitsemisaeg õigesti valitud taimede korral	Nõrkused Vajavad spetsiaalselt ehitatus mooduleid, paneele või karkasse Tihe kastmise ja väetamise vajadus Taimed tuleb valida kasvutingimustele vastavad ja omavahel sobivad Halbade ilmastikutingimuste poolt kergesti mõjutatav Igal aastal peab uuendama
Võimalused Võimalik rajada haljastus sinna, kus puudub vaba maapind (pinnas) Väga erineva kasvukujuga taimede kasutamise vüimalus Iga aasta võimalik teha uus kujundus Ettekasvatatud taimedega saab kiiresti efektse tulemuse	Ohud Läbikuivamise oht Otse külv võib ebaõnnestuda Liiga vihmane ja tuuline ilm rikub taimed Moodulisse mitte sobivate taimede valimise oht