Köögivljad ja maitseraimed

Naeris

Naeris -(vene muinasjutu järgi Katerin Rüütli):

ELASID KORD EIT JA TAAT ÜHES KÜLAS KAUNIS,
“VARSTI TULEMAS ON LAAT”-
LIND OKSAL TEADA ANDIS.(tsirr-tsirr)

KÜLARAHVAS ÕNNEST NAERIS,
RÕÕMU TEGI UUDIS.
“EIDEL-TAADIL KASVAB NAERIS”-
HAUKUS PENI KUUDIST. (auh-auh)...

Naeris (Brassica rapa subsp. rapa) on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kapsarohu perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim. Esimesel aastal kasvatab naeris leheroseti ja lihaka juurvilja, teisel aastal õitseb ja viljub. Juurvili on sordist olenevalt lapik, lapikümarik, ümarik või piklik, ena­masti kollase, harvemini valge koore ja sisuga. Lehed sulglõhised, mõnel sordil terved, mõlemalt poolt lühikarvased. Õisikuvarred püstised, harunevad; väikesed kuld- või sidrunkollased õied asetsevad harune­vas pöörises. Naeri vili on kõder.

Naeri üks suuremaid plusse oma lähisugulase kaalika ees on kindlasti tema kiire kasv. Varajasemad sordid valmivad juba 50–60 päevaga. Suvel võib saada lausa kaks saaki: pärast jaani ja septembris.
Kuna naeriseeme hakkab idanema juba 1–3° juures, saab suviseks tarbimiseks mõeldud naeri külvata kevadel peenrale kohe, kui muld on tahenenud, sageli juba aprilli lõpus. Erinevalt kaalikast ei talu naeris ümberistutamist, seega ei saa taimi ette kasvatada. Soojas mullas tärkab naeris 4–6 päevaga. Külv tuleb esimeste pärislehtede ilmumisel harvendada parajatele vahedele.Kuivaga tuleb naerist kindlasti kasta, muidu jäävad juurviljad kiduraks ja muutuvad puiseks. Lühikese kasvuperioodi tõttu ja ka hea maitse säilitamiseks pole vaja naerist väetada, piisab, kui maa sai eelmisel aastal komposti või kõdusõnnikut.

 
Foto:http://www.plantpost.eu/product/n/Naeris-%27Golden-Ball%27/pid/3854/bid/5980

Metsnaeri lehti ja juuri söödi juba ammu enne põlluharimise algust. Naereid hakati esimest korda kasvatama umbes 4000 aastat tagasi Lähis-Idas Enne kartuli võidukäiku oli naeris eestlastele tähtis toidutaim, sööginaerist tunti ja tarvitati  väga ammu. Venemaal aga oli naeril varasemal ajal eriline koht toidulaual.  Räägitakse, et Vanas-Roomas oli küpsetatud naeris kõikide lemmiktoit.  Tänapäeval hinnatakse sööginaerist kui maitsvat köögivilja peamiselt põhjaaladel, kus see vähenõudlik taim võib ühe suvega anda kaks saaki ja suure C-vitamiini sisalduse tõttu edukalt skorbuudi vastu võitleb.Sööginaeris on üks külmakindlamaid kultuure, kannatades kuni 5o öökülma. Kogu talve ja kevade, kuni uue saagini, säilitab naeris värskuse ja maitseomadused.

Peale C-vitamiini on naeris rikkalikult hinnalist nikotiinhapet ja B-grupi vitamiine. Selles on ka kaltsium-, kaalium- ja naatriumsooli, magneesiumi, fosforit ja rauda - seega peaaegu kõiki inimesele vajalikke mineraalaineid ning isutekitava toimega eeterlikke õlisid. Nii naerist kui kaalikat soovitavad arstid süüa igemete tugevdamiseks, samuti kroonilise kõhukinnisuse puhul.

Naeris kasvab kõige paremini saviliiv- või liivsavimuldadel. Rasketel muldadel kasvab halvasti, muutub kibedaks. Boorivaestel liivmuldadel tekivad juurviljades tühimikud. Eelistab päikselist kasvukohta. Kuival juurviljapeenral areneb naeris rohmakaks ja mõrudaks, seetõttu ei tohi lasta peenral läbi kuivada. Väikses seemne tõttu on naerist oht külvata liiga tihedalt, samason harvendada teda raske. Liiga tiheda külvi vältimiseks võiks  seemned enne külvi segada liivaga vahekorras 1:3.

Vürtsbasiilik

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) on huulõieliste sugukonda basiiliku perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Tavakasutuses (ka kulinaarias) kutsutakse  basiilikuks mitmeid vürtsbasiiliku kultivare sugulasliike ja ristandeid.
Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim., Eestis kasvab ta ainult kultuurtaimena.  India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Seal peetakse basiilikut pühaks taimeks, teda istutatakse templite sissekäikude juurde ning ohverdatakse jumalatele. Basiiliku jäänuseid on leitud ka Egituse püramiididest. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu.   Itaalias ja Kreekas on basiilikut peetud kuningate ürdiks ning rõõmu ja õnne sümboliks.

Ürdina on basiilik näiteks Vahemere köögis täiesti asendamatu, seda kasutatakse liha- ja kalatoitudes, pastakastmetes ja salatites, isegi magustoitudes. Ka Eestis on basiilik muutunud universaalseks maitsetaimeks.

Kasvatamine

Basiilikut kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades, seal kasvab hästi avamaal, aga saab kasvatada ka kasvuhoones. Basiilik saab külmakahjustusi juba 5° juures ning edeneb seetõttu kõige paremini kas toas aknalaual või kasvuhoones. Eestis kasvatamiseks tuleb taimed ette kasvatada pannes need idanema soovitavalt aprillis. Kui ettekasvatatud taimed panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis . Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. 
Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult.  Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Kuivatamine peaks toimuma kiirelt, tuuletõmbuses ja pimedas, et lehed säilitaks värvi. Õigesti kuivatatud taimed säilitavad aroomi veel kolmandal aastal.

Foto: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=14011

 Kasutamine

Basiiliku võrsed sisaldavad eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab erinevaid park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid. 
Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred.  Basiiliku toime organismile sõltub tema hulgast tees. Meil veel puudub ravimiskogemus, see-eest on need teistel rahvastel väga pikaajalised. Kuivatatud lehtedest teed on sajandite jooksul kasutatud vereloome tugevdamiseks, seede-probleemide ja maokrampide puhul. Kurguvalude korral kasutatakse teed kuristamiseks. Vahemere äärsetes maades on basiilikut kasutatud peamiselt seedimise edendamiseks, spasmide leevendamiseks ja vannivette lisatult ergutamiseks.  Basiilikuteed juuakse krooniliste gastriitide ja koliitide puhul, see stimuleerib närvisüsteemi, tugevdab südametegevust, on toniseeriva ja antiseptilise toimega. Ka külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. Kroonilise nohu korral hingatakse sisse kuivatatud lehtedest valmistatud peent pulbrit. Basiilik kergendab ka pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaegusi. Eriti oluline Ka aitab ta reumahaigeid ja loiu ainevahetuse puhul. Basiilikutõmmisega loputamine leevendab igemepõletikku, suu limaskestale tekkinud haavandi paranemist kiirendab haigele kohale pandud värske basiilikuleht.
Basiilikut võib tänapäeval leida hingamisteede haiguste ravimiseks mõeldud mikstuuride ja siirupite koosseisus, kosmeetika ja parfüümide tootmises. Aknalauale pandud basiilikutaim või akna kõrvale riputatud ürdikimbuke hoiab kärbsed köögist eemal, hõõguvatele sütele visatud oksakeste lõhn aga peletab sääski.
Basiilik on universaalne maitsetaim. Selle aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel, kuulub vürtsisegude hulka (leesputk, aed-liivatee, aed-majoraan, basiilik ja piparrohi). Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Teda kasutatakse laialdaselt liha-, kala- ja konservitööstuses, kuulub ka liköörisortide maitseainete buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes, kus ta on asendamatu.






Kasutatud kirjandus:
http://www.lasteaed.net/2014/01/16/naeris-vene-muinasjutu-jargi-2/
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/naeris2
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/unustatud-naeris-taas-peenrale?id=64296557
http://et.wikipedia.org/wiki/Naeris
http://www.terviseleht.ee/200128/28_naeris.php
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%BCrtsbasiilik
http://www.terviseleht.ee/200023/23_basiilik.php
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v%C3%BCrtsid/13DF6/
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=29