Haljastus: Multšid ja muu

Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste, nende omaduste ja kasutamise kohta

Mõisted

Multšide all mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning juurestiku külmakaitse talveperioodil. Levinud on multšide kasutamine dekoratiiveesmärgil, mingil määral toimivad need ka umbrohutõrje ja mullaparandajana.

Väetised on ained, mis soodustavad taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu. Väetised on taimedele vajalikud nende normaalseks kasvamiseks. Väetist on vajalik lisada toitainete vaesele aiamullale, kui taimed näevad välja kidurad ja kahvatud. Need soodustavad taimede rikkalikku õitsemist ja viljumist. Väetised võivad olla kas otsesed, mille taimed omastavad juurte kaudu, või lehtede kaudu "toitvad", kus ained jõuavad taime läbi lehtede.
Geosünteedid on mõiste kindlale materjaligrupile. Tegemist on sünteetiliste materjalidega, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende kasutuspiirkonnast on tulnud ka materjaligrupile eeslide geo, mis tähendab maa, pinnas.
Kattekangad on spetsiaalsed tekstiilid, mis on toodetud taimede katmiseks. Katteloore kasutatakse enamasti taimede kaitsmiseks kevadiste öökülmade eest. Talveks kaetakse taimi peamiselt kolmel põhjusel: pakase, päikesepõletuse ja liigniiskuse eest kaitsmiseks aga ka vormi hoidmiseks ning kaitseks näriliste eest

Multšid

Kasutusotstarbe järgi saab multše jaotada:

dekoratiivmultšideks
istutusala- ja pargimultšideks
maastiku- ja rajatisemultšideks
tarbeaiamultšideks
eriotstarbelisteks multšideks

Materjali järgi jagunevad multšid:

orgaanilised
mineraalsed
sünteetilised
kombineeritud

Näiteid erinevast materjalist multšidest:

Orgaanilised multšid	Mineraalsed multšid	Sünteetilised kiled	Kombineeritud multšid
Peenestatud männikoor	Graniitkillustik	Erinevad geotekstiilid	Geotekstiilid või matid koos mineraalsete materjalidega
Põhumatid	Kergkruus	Maasikakile	Geotekstiilid või matid koos orgaaniliste materjalidega
Kookosmatid	Dekoratiivkivid	peenravaip
Hekseldatud rohi ja põhk	Klaasgraanulid
Seenekasvatuse jääksubstraat	Kruus
Turvas ja turbagraanulid	Liiv
Paber	Merekarbid
Puiduhake(ka toonitud)	Tellisepuru
Kompostide sõelumisjäägid, kompost
Kakaoubade koored

Orgaaniliste multšide eelised:
- Paraneb mulla niiskusesisaldus
- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut
- Pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette
- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel
- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks
- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht
- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
- Vähendab erosiooni
- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist
- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)
- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)
- Väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel pinnases tekkivate haiguste eest
- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning sagedase rohimise järele kasvuperioodil.

Männikooremultš:

Foto: http://www.hortes.ee/static/product_pictures/3381_org.jpg

Mineraalseid multše kasutatakse sageli dekoratiivsel eesmärgil. Nende eelis seisneb eelkõige vastupidavuses.
Kergkruus:

Foto: http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik/kergkruus

Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen –kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.

Peenravaip

Foto: http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/peenravaip_Selteret.jpg

Väetised
Väetis võib olla orgaaniline (sisaldab orgaanilisi aineid) või anorgaaniline (valmistatud lihtsatest anorgaanilistest kemikaalidest või mineraalidest).

Orgaanilised väetised
Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad aegamööda. Ühtlasi tähendab see, et toitained on sel juhul saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii sageli kui mineraalväetiste puhul. Kuna orgaanilised väetised parandavad mulla võimet hoida vett ja toitaineid, võib öelda, et tegu on mullaparandajatega. Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik , virts, kompost ja turvas.
Jaemüügis on orgaanilised väetised saadaval ka väikepakendites ja kasutajale meeldivamaks töödeldud kujul. Näiteks Monterra maheväetised ja OÜ Biohaldjas tooted. Saadaval nii tahkeid kui vedelaid orgaanilisi väetiseid.

biogrow

Foto: http://www.biohaldjas.com/E-pood

Mineraalväetised
Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.

Mineraalväetised jaotatakse:
1.) Lihtväetised - sisialdavad vaid ühte põhitoimeelementi või mikroelementi.
Need jaotuvad :

makroväetised - sisaldavad makroelementi (lämmastikväerised, fosforväetised, kaaliumväetised)
mikroväetised - sisaldavad mikroelementi (boorväetised, tsinkväetised jne)

2.) Kompleksväetised - sisaldavad kahte või enamat taime põhitoimeelementi või mikroelementi.
Need jaotuvad:

kombineeritud väetis, mille graanulisse kuulub mitu toiteelementi
väetisesegud, mis saadakse lihtväetiste omavahelisel kokkusegamisel. Näiteks Holding Investi väetisesegud

Eestis on saadaval mineraalväetisi nii vedelal kui tehkel kujul.
Tahkel kujul väetised võivad olla :

kristallilised
pulbrilised
granuleeritud
väetisepulgad
väetise tabletid

Foto: http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/lille.jpg

Vedelväetised näiteks :
* Floramix vedelväetised

Floramix Rohelised dekoratiivtaimed 250 ml

Floramix Rohelised dekoratiivtaimed 250 ml

Foto: http://hi.ee/media/k2/items/cache/1d36d23b156ead252433d4ce2c21c387_S.jpg

Olen ise kasutanud nii orgaanilisi kui mineraalväetisi ja võin kinnitada, et kui on vaja saavutada kiireid tulemusi, siis tuleb ikka valida vastav mineraalväetis (õitele, lehtedele vm) ning tulemus on paari päevaga nähtav. Samas oma toidutaimede kasvatamisel eelistan igal juhul orgaanilisi väetisi - isegi kui sellega kaasneb aegajalt ebameeldivaid aroome.

Väetamise põhimõtted:

• Mulda viiakse tagasi need toiteelemendid, mis taimed kasvatamise käigus välja viivad. Kõige rohkem kulub lämmastiku – N.

• Taim omastab toiteelemendid vaid nõrgamineraalse lahusena.

• Taimel pole vahet, kas tegu on loodusliku või keemiliselt toodetud väetisega.

• Mitte ühtegi väetist ei laotata külmunud pinnasele või lumele.
• Maheviljeluse korral ei kasutata mineraalväetiseid. Mullaviljakust taastatakse ja suurendatakse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra rakendamise ja orgaaniliste väetistega, nagu sõnnik, virts, kompostid, haljasväetised, adru.

Looduslike väetiste eelised/puudused:

• Lämmastik kaob sõnnikust kergesti, lahustudes vees või lendudes gaasinaatmosfääri. Õigel hoiustamisel ja kasutamisel jõuab taimeni sõnnikus olevatest toiteelementidest 20 - 25%.

• Oluline olemasolevad jäätmed ära kasutada.

• Vajalik eelkõige mulla huumusbilansi säilitamiseks.

Kunstväetisete eelised/puudused

• Taimed omastavad 25-90% toiteelementidest. Sõltudub millise mineraalväetisega on tegu.

• Kasutajal on võimalik valida majanduslikult optimaalseid ja keskkonnasõbralikke mineraalväetiseid. Täna toodab Euroopa põllumajandus tunduvalt rohkem toodangut ja kasutab vähem lämmastikväetist kui 20 aastat tagasi, olles lämmastiku kasutamise efektiivsuselt üks maailma

parimad. Tulemus on saavutatud peamiselt puhtamate keemiliste seguväetiste ja pikatoimeliste väetiste kasutusele võtmisest. Nende hind on küll kallim kuid looduse saastamise oht tunduvalt väiksem.

Geosünteedid

Geosünteedid jagatakse:
• geotekstiilid,
• geovõrgud,
• geomembraanid,
• geosünteetilised savivahekihid
• geokomposiidid.

Geosünteete toodetakse enamasti polümeerplastidest.

Need on laialdaselt kasutuses erinevates ehitussektorites: teede-,üld-jakeskkonnaehituses.

Geosünteetide põhilisteks kasutusfunktsioonideks on:

•filtreerimine;

•separeerimine ehk eraldamine;

•pinnaste tugevdamine ehk armeerimine;

•tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda;

•vedeliku ja gaaside liikumise tõkestamine.

Paigaldatuna täidavad geosünteedid enamasti mitut eelnimetatud ülesannet korraga

Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. Tekstiile kasutatakse ka drenaazisüsteemide rajamisel, pinnaseerosiooni tõkestamisel, kallaste ja nõlvade kindlustamisel.

Näide:

Foto: http://www.rauning.ee/images/stories/Geotekstiil/geotekstiil_vp.jpg

Geovõrk kompenseerib puudujääke pinnase tugevuses. Geovõrgud on sünteetilised võrgutaolised materjalid, mis koosnevad omavahel seotud paralleelsetest lamedatest ribadest, millede vahel olevad avaused peavad olema piisavalt suured, et tagada haakumine teda ümbritseva pinnasega või kivimaterjaliga (killustik vms). Geovõrkude peamine tööülesanne on teda ümbritseva pinnase või kivimaterjali armeerimine. Seda kasutatakse näiteks erosiooni takistamiseks nõlvadel, teede kandvate kihtide tugevdamiseks.
Näide:

Foto: http://interbauen.ee/images/thumbnails/280/209/detailed/14/TriAx.png

Geomembraanid on praktiliselt vedelikke mitteläbilaskvad materjalid. Geomembraanid on kaasaegne ja efektiivne moodus reostuse vältimiseks ja/või peatamiseks. Pinnasesse paigaldatud geomembraanid moodustavad igasugusele reostusele läbimatu barjääri, mis peab igavesti vastu.. Kasutatakse ka vesiehitistel nagu tiigid, basseinid, veehoidlad jne.

Geosünteetilised savivahekihid on õhukesed geokomposiitmaterjalid, mis sisaldavad looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või enam at kihti geosünteeti. Nende tootmisel kasutatakse nõeltöödeldud mittekootud ja kootud geotekstiile, mis on ühtlasi ka toodetava materjali kandvaks osaks. Kangakihid, millede vahele paigaldatakse betoniitpulber, seotakse omavahel kas õmblustega või nõeltöötlemise teel. Geoteksiili ülesandeks toodetavas materjalis on fikseerida saviosakesed omavahel ja tugevdada nõrka savikihti

Geokomposiit- materjal, kus ühtseks materjaliks on kokkuliidetud geovõrk ja tekstiil.

Senised isiklikud kokkupuuted geosünteetide kasutamisega veel puuduvad, küll aga on kindlasti plaan ennast nendega rohkem kurssi viia, sest on plaanis tiigi süvendamine ning sellega kaasnevad suuremad ümberehitused.

Kattekangad

Kõige levinumad kattekangad on katteloorid, varjutuskangad ja pakasekaitsekangad.

Suure populaarsuse on Eestis võitnud kattelooride kasutamine. Loori abil säilitatakse taimele sobiv kasvukesk-kond: ühtlane temperatuur, sobiv õhutsirkulatsioon, piisavalt valgust ja niiskust. Neid on saadaval väga erinevates mõõtudes tükkidena (ka rullides) ja erineva paksusega.
Olen ka ise palju kasutanud katteloore ja leian, et mitmelgi juhul on need parim võimalik lahendus. Näiteks sai paaril aastal ehitatud kevadel kurgipeenardele kiletunneli asemel katteloorist tunnel ning see toimis väga hästi – hoidis külma eemal, samas laskis läbi piisaval kogusel vihmavett (kuid kaitses taimi ka tugevate sadude (rahe) eest). Katteloorist ei pea muidugi tingimata tunnelit ehitama – see on kerge ja nii võib laotada loori vajadusel otse peenral kasvavatele taimedele (näiteks kui on oodata öökülma).
Teine oluline kasutuskoht minu kogemustes on müüdavate taimede kaitsmine näiteks laatadel ja avaturul, kus kaupa ei ole võimalik viia ööseks varjule. Mitmekordne katteloor on päästnud isegi kõige hellemaid lilletaimi (tageetes, begoonia) külmakahjustustest, samas kus kõrval asunud katmata kaup sai väga tugevalt kahjustada.
Näide:

Foto: http://hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_3168.jpg

Varakevadine päikesepõletus on ohuks igihaljastele taimedele ja rododendronitele - väiksemaid puid ja põõsaid varjutatakse. Kui maa on külmunud, siis päikesega liikuma pandud mahladega kaasneb oht, et külmunud pinnase tõttu ei saa juured maast vett kätte siis tekib füsioloogiline kuivus ja taim jääb janusse. Kas siis, kui maa on lume all sula – siis on taimele ohtlik lumelt peegelduv päike. Selle vastu aitab kevadtalvine taimede varjutamine. Varjutusvõrku/kangast on saadaval mitme tihedusega. Millist kasutada, see sõltub kaitstava taime omadustest ja vajadustest.
Isiklik kogemus mul kauplustes müüdavate varjutuskangaste ja -võrkudega puudub. Oma ainukest rododendronit olen seni kevadeti katnud vanade kardinate ja muu olemasoleva tekstiiliga – on abiks olnud küll kui seda õigeaegselt teha.
Näide:

Foto: http://www.bauhof.ee/media/catalog/product/cache/1/image/265x/3900e1d2a53ccf3e1cb1857fe0020e7e/4/5/453706.jpg

Pakasekaitsekangas kaitseb külmaõrnu põõsaid, ilu- ja okaspuid, püsililli ja ronitaimi külma- ja kevadpäikese kahjustuse eest. Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on jäätunud.
Pakasekaitsekangast ei ole ma ka kasutanud – roosid ja teised katmist vajavad püsikud olen siiani katnud turba ja kuuseokstega, katmistvajavaid ilupuid/põõsaid mul veel ei ole.
Näide: