Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta. Varjulises või poolvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede .lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks hundinuiad ja siidpöörised.

Kõrrelised on mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti .silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid puhmikuid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgiõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmatorkamatud.

Joonis 1. Hulgaõieline tähk.

Foto:http://morfoloogia.weebly.com/uploads/5/6/1/5/5615398/134723.jpg?1316425997

Joonis 2. Hulgaõieline pööris.

Foto:http://morfoloogia.weebly.com/uploads/5/6/1/5/5615398/5468795.jpg?153

Kõrrelisi kasutatakse aias veekogude ääres, pinnakatjana , lillepeenras ja anumates. Nad on armastatud taimed, sest pakuvad peenras vaheldust lilledele, on dekoratiivsed ja samas pinnastiku suhtes vähenõudlikud.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Generatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine aeg on eelistatum, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine paljundamise lihtsaim viis. Jagamiseks kaevatakse taim üles, jagatakse käte, labida või aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpöörised), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Vegetatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.

Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel. Mais-juunis külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned avamaale, kasvukohale. Ettakasvatamisel külvatakse kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist.

Joonis 3. Üheaastane kõrreline, jänesesaba

Foto: http://davisla3.files.wordpress.com/2012/08/lagurus-ovatus.jpg

Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline, teravaõieline kastik.

Foto: http://www.aiasober.ee/products/new/16065.jpg

PLAKATID

 Foto: http://www.eliseaed.ee/cache/eliseaed/public/product_img/_800x600x0/1520_1917_Pennisetum_Purple_Majesty.jpg

 Fotod : http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/8/deschampsia-cespitosa-goldtau-luht-kastevars-413
            http://www.bluestem.ca/deschampsia-goldtau.htm




Kasutataud allikad:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/korrelised.htm
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=10851
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/8/deschampsia-cespitosa-goldtau-luht-kastevars-413
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=629&cid=2084&cgid=