pühapäev, 12. aprill 2015

Istutusalade hooldamine (põõsad)

Eesti keelne nimi
Ladina keelne nimi
Õitsemise aeg
Lõikamise aeg
Tagasilõigatava osa pikkus
Davidi budleia (liblikapõõsas)
Buddleja davidii
Suve lõpul ja sügisel 30-45 päeva kestel
Märtsi keskpaigast aprilli lõpuni
Kärbitakse kuni puitunud osani. Võib lõigata ka maani tagasi
Jaapani enelas
Spiraea japonica
Õitseb sama aasta võrsetel sõltuvalt sordist juunist oktoobini
Varakevad
(märts-aprill)
5cm kõrguselt maani maha,
Tömbilehine viirpuu
Crataegus laevigata
Juuni
Suvel peale õitsemist
Sõltuvalt põõsa soovitud kujust
Must aroonia
Aronia melanocarpa
Hiliskevad
Pärast õitsemist mais ja juunis
lõigatakse välja lamanduma kippuvad, vigastatud, kuivanud ja väga vanad oksad .
Heki puhul vastavalt soovitud kujule.
Verev kontpuu
Cornus sanguinea
Mai lõpp, juuni algus
Märts
Esimestest oksaharudest kaugemalt, umbes 40 cm pikkuseks
Kaunis veigela
Weigela florida
Mai- august sõltuvalt sordist
Suvel kohe peale õitsemist.
Noorenduslõikus varakevadel (märts -aprill)
Kujundus vastavalt vajadusele.
Noorenduseks ühel aastal 1/3 okstest u 30-40 sentimeetrini maapinnast.
Aedhortensia
Hydrangea paniculata
August-september
Märts
Kahjustatud oksad kuni eluspuiduni.
Noorendusel 1/3 okstest kuni u 50 cm tagasi.
Harilik ebajasmiin
Philadelphus coronarius
Juuni
Kohe peale õitsemist
Peale õitsemist lõigatakse ära  õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse
Harilik lumemari
Symphoricarpos albus
Juunist septembrini
Kohe peale õitsemist
Peale õitsemist lõigatakse välja õitsenud  oksad ja/või harvendatakse, ei kärbita
Läikiv tuhkpuu
Cotoneaster lucidus
Juuni
Varakevadel
(märts-aprill)
Kärbitakse eelmise aasta kasve ja vajadusel harvendatakse



Kasutatud kirjandus:

pühapäev, 5. aprill 2015

Lillepeenrad

Lillepeenra rajamiseks ja hooldamiseks vajalikud tööriistad ja materjalid


1. Mullafrees

Murukamara eemaldamiseks, rajatava peenra maapinna ettevalmistamiseks (kobestamine, mullaparandusainete sissse segamine).
Suur ja võimas mullakobesti, millega on kerge töötada.

Foto: http://www.aiakaubad.ee/image/760.jpg

2. Aiakäru

Sügava anumaga universaalne aiakäru pinnase, väetiste, istutusmaterjali ja muu transportimiseks.
Kasutatav kogu hooaja vältel vastavalt vajadusele.

Foto: http://www.aiakaubad.ee/image/1117_0.jpg



3. Labidas

Classic aialabidas FISKARS, terava otsaga. 
Peenra ettevalmistamisel hädavajalik ka masinaga läbitöötatud pinnase puhul näiteks peenra äärte kujundamisel.


Foto: http://www.aiakaubad.ee/image/391.jpg



4. Kaevamishark 

Tugevdatud piidega raske pinnase kaevamiseks . Vajalik eelnevalt läbi kaevatud (freesitud) peenra-ala istutamiseks ettevalmiseamisel umbrohujuurte ja muu ebasoovitava eemaldamiseks.
Valisin just selle, sest minu krundil on väga raske savine pinnas ja vajan vastupidavaid tööriistu.
Foto: http://www.aiakaubad.ee/image/392.jpg



5. Reha



Fiskars Solid universaalne aiareha  sobib peenarde valmistamiseks ning pinnase tasandamiseks.
 http://static.fiskars.eu/var/fiskars_emea/storage/images/frontpage2/gardening-yard-care/products/grass-weeds/rakes-for-lawn-care/135066-solid-universal-garden-rake/4391510-1-eng-EU/135066-Solid-Universal-Garden-Rake.jpg

Foto: http://static.fiskars.eu/var/fiskars_emea/storage/images/frontpage2/gardening-yard-care/products/grass-weeds/rakes-for-lawn-care/135066-solid-universal-garden-rake/4391510-1-eng-EU/135066-Solid-Universal-Garden-Rake.jpg


6. Mõõdulint 

Mõõdulinte võiks olemas olla mitmes eri pikkuses. Kasutusel peenarde rajamisel (asukoha ja välispiiride väljamõõtmine) aga ka näiteks musterpeenra joonise mahamärkimisel. Väiksema kindla vahekaugusega taimede istutamisel on mõistlik mõõdulindi asemel kasutada vajalikus mõõdus pulka.

Suuremate peenarde mahamärkimiseks sobib lahtises rullis mõõdulint, 50 m




Foto: https://www.k-rauta.ee/ehituspood-productimages//big/5/500/500554/500554782_1.jpg


7. Nöör

 Peenra servade aga ka istutusmustri mahamärkimisel kasutatav abivahend.


 

 Foto: https://www.k-rauta.ee/ehituspood-productimages//big/5/500/500906/500906352_1.jpg


 

8. Peenraääris

Paksemast plastist peenrapiire, mis väldib muru vohamist peenardesse.
Paigaldatakse peenra rajamisel.

Foto:  https://www.k-rauta.ee/ehituspood-productimages//big/5/500/500661/500661271_1.jpg


 

 

9. Istutuskühvel 

 Väike kühvel peenrasse taimede istutamiseks.
Antud kühvel on väga vastupidav ja seda on võimalik vajadusel ka teritada.

 

Foto:  http://www.aiakaubad.ee/image/367.jpg


10. Lillekobesti

Taimede vahelt kobestamiseks, lehtede jms eemaldamiseks.
Antud tööriistale saab paigaldada pika varre - selle abil ulatab hooldama ka peenra keskel asuvaid osi.

Foto: http://www.aiakaubad.ee/image/636.jpg

11. Kastekann

Istutatud taimede kastmiseks nii rajamise järgselt kui ka hiljem kogu hooaja vältel. Isegi kui voolikuga kastmise võimalus on olemas ei saa ilma kastekannuta siiski hakkma  - eelkõige värskelt istutatud taimede kastmisel peab olema ettevaatlik ja hoolikas ning kannuga saab seda tunduvalt paremini teha kui voolikuga kastmisel.

Foto: https://www.k-rauta.ee/ehituspood-productimages//big/5/500/500557/500557193_1.jpg


Kasutatud materjalid:
http://www.aiakaubad.ee/tooriistad.html
http://www.fiskars.ee/
https://www.k-rauta.ee/ehituspood
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=498

pühapäev, 1. märts 2015

Kommentaar Angela Rohula kodutööle

Angela töö on ülevaatlik ja hästi liigendatud.
Välja on toodud mitmed vähetuntud huvitavad faktid  - näiteks see, et paprika on mitmeaastane taim ja sisaldab rohkem C-vitamiini kui sidrun. Samuti on ära toodud ka mitmed kasulikud omadused, mis ei ole üldteada ( paprika soodustab vaimset arengut ja ravib depressiooni, piparmünt tõstab motivatsiooni ja aitab liigsöömise vastu).
Paprika kasvatamist puudutavad peamised faktid on piisavalt kirjeldatud (valgusnõudlikkus, soojalembelisus ja pikeerimise mittesoovitatavus). Ka meie tingimustesse sobivatest paprika sortidest on antud hea ülevaade.
Piparmündi keemiline koostis ning taime kasutusvõimalused on samuti põhjalikult kirjeldatud.
Kui midagi soovitada lisada, siis vaid ehk veidi ajaloolist tausta (taimede algne päritolu ja näiteks rahvapärimusi, kui leidub).

Köögivljad ja maitseraimed

Naeris

Naeris -(vene muinasjutu järgi Katerin Rüütli):

ELASID KORD EIT JA TAAT ÜHES KÜLAS KAUNIS,
“VARSTI TULEMAS ON LAAT”-
LIND OKSAL TEADA ANDIS.(tsirr-tsirr)


KÜLARAHVAS ÕNNEST NAERIS,
RÕÕMU TEGI UUDIS.
“EIDEL-TAADIL KASVAB NAERIS”-
HAUKUS PENI KUUDIST. (auh-auh)...

Naeris (Brassica rapa subsp. rapa) on Vahemeremaadelt pärinev ristõieliste sugukonda kapsarohu perekonda kuuluv kaheaastane rohttaim. Esimesel aastal kasvatab naeris leheroseti ja lihaka juurvilja, teisel aastal õitseb ja viljub. Juurvili on sordist olenevalt lapik, lapikümarik, ümarik või piklik, ena­masti kollase, harvemini valge koore ja sisuga. Lehed sulglõhised, mõnel sordil terved, mõlemalt poolt lühikarvased. Õisikuvarred püstised, harunevad; väikesed kuld- või sidrunkollased õied asetsevad harune­vas pöörises. Naeri vili on kõder.

Naeri üks suuremaid plusse oma lähisugulase kaalika ees on kindlasti tema kiire kasv. Varajasemad sordid valmivad juba 50–60 päevaga. Suvel võib saada lausa kaks saaki: pärast jaani ja septembris.
Kuna naeriseeme hakkab idanema juba 1–3° juures, saab suviseks tarbimiseks mõeldud naeri külvata kevadel peenrale kohe, kui muld on tahenenud, sageli juba aprilli lõpus. Erinevalt kaalikast ei talu naeris ümberistutamist, seega ei saa taimi ette kasvatada. Soojas mullas tärkab naeris 4–6 päevaga. Külv tuleb esimeste pärislehtede ilmumisel harvendada parajatele vahedele.Kuivaga tuleb naerist kindlasti kasta, muidu jäävad juurviljad kiduraks ja muutuvad puiseks. Lühikese kasvuperioodi tõttu ja ka hea maitse säilitamiseks pole vaja naerist väetada, piisab, kui maa sai eelmisel aastal komposti või kõdusõnnikut.

 
Foto:http://www.plantpost.eu/product/n/Naeris-%27Golden-Ball%27/pid/3854/bid/5980

Metsnaeri lehti ja juuri söödi juba ammu enne põlluharimise algust. Naereid hakati esimest korda kasvatama umbes 4000 aastat tagasi Lähis-Idas Enne kartuli võidukäiku oli naeris eestlastele tähtis toidutaim, sööginaerist tunti ja tarvitati  väga ammu. Venemaal aga oli naeril varasemal ajal eriline koht toidulaual.  Räägitakse, et Vanas-Roomas oli küpsetatud naeris kõikide lemmiktoit.  Tänapäeval hinnatakse sööginaerist kui maitsvat köögivilja peamiselt põhjaaladel, kus see vähenõudlik taim võib ühe suvega anda kaks saaki ja suure C-vitamiini sisalduse tõttu edukalt skorbuudi vastu võitleb.Sööginaeris on üks külmakindlamaid kultuure, kannatades kuni 5o öökülma. Kogu talve ja kevade, kuni uue saagini, säilitab naeris värskuse ja maitseomadused.

Peale C-vitamiini on naeris rikkalikult hinnalist nikotiinhapet ja B-grupi vitamiine. Selles on ka kaltsium-, kaalium- ja naatriumsooli, magneesiumi, fosforit ja rauda - seega peaaegu kõiki inimesele vajalikke mineraalaineid ning isutekitava toimega eeterlikke õlisid. Nii naerist kui kaalikat soovitavad arstid süüa igemete tugevdamiseks, samuti kroonilise kõhukinnisuse puhul.

Naeris kasvab kõige paremini saviliiv- või liivsavimuldadel. Rasketel muldadel kasvab halvasti, muutub kibedaks. Boorivaestel liivmuldadel tekivad juurviljades tühimikud. Eelistab päikselist kasvukohta. Kuival juurviljapeenral areneb naeris rohmakaks ja mõrudaks, seetõttu ei tohi lasta peenral läbi kuivada. Väikses seemne tõttu on naerist oht külvata liiga tihedalt, samason harvendada teda raske. Liiga tiheda külvi vältimiseks võiks  seemned enne külvi segada liivaga vahekorras 1:3.

Vürtsbasiilik

Vürtsbasiilik (Ocimum basilicum) on huulõieliste sugukonda basiiliku perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Tavakasutuses (ka kulinaarias) kutsutakse  basiilikuks mitmeid vürtsbasiiliku kultivare sugulasliike ja ristandeid.
Basiilik pärineb Lõuna-Aasiast India troopikaaladelt ning on külmaõrn päikeselembeline viljaka maa taim., Eestis kasvab ta ainult kultuurtaimena.  India legendides on basiilik imelise jõuga taim. Seal peetakse basiilikut pühaks taimeks, teda istutatakse templite sissekäikude juurde ning ohverdatakse jumalatele. Basiiliku jäänuseid on leitud ka Egituse püramiididest. Väliselt avaldub taime eriline jõud tugevas aroomis ning tumerohelistes-violetsetes reljeefse joonisega lehtedes. Keskajal oli ta laiemalt tuntud kui vahend mürgiste putukate hammustuste ja skorpioni salvamise vastu.   Itaalias ja Kreekas on basiilikut peetud kuningate ürdiks ning rõõmu ja õnne sümboliks.

Ürdina on basiilik näiteks Vahemere köögis täiesti asendamatu, seda kasutatakse liha- ja kalatoitudes, pastakastmetes ja salatites, isegi magustoitudes. Ka Eestis on basiilik muutunud universaalseks maitsetaimeks.

Kasvatamine


Basiilikut kasvatatakse Lõuna-Euroopa maades, seal kasvab hästi avamaal, aga saab kasvatada ka kasvuhoones. Basiilik saab külmakahjustusi juba 5° juures ning edeneb seetõttu kõige paremini kas toas aknalaual või kasvuhoones. Eestis kasvatamiseks tuleb taimed ette kasvatada pannes need idanema soovitavalt aprillis. Kui ettekasvatatud taimed panna juunikuisesse soojendatud mulda, kasvab ja õitseb ka meie avamaa peenardel. Basiilik hakkab meie tingimustes õitsema juulis-augustis . Ta lehtedel-vartel on kuni õitsemiseni meeldivalt tugev palsamilõhn, mis meelitab aeda mesilased ja linnud. 
Kui basiilik on kasvanud umbes 15 cm pikkuseks, võib talt igapäeva vajadusteks lehti näpistada. Korjata tuleb ettevaatlikult, et rootsudest kasvaksid uued. Õitsemise eel kogutud võrseid kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult.  Lõplik saak korjatakse tervete okstena, mis siis kuivatatakse (tugevam aroom) või sügavkülmutatakse. Kuivatamine peaks toimuma kiirelt, tuuletõmbuses ja pimedas, et lehed säilitaks värvi. Õigesti kuivatatud taimed säilitavad aroomi veel kolmandal aastal.
Ocimum basilicum Basiilik violetne
Foto: http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=14011

 Kasutamine

Basiiliku võrsed sisaldavad eeterlikke õlisid. Peamised koostisained on metüülchavikool, eugenool ja linalool. Sisaldab erinevaid park- ja mõruaineid. Parkainete toimel muutubki basiilik valguse käes kuivatamisel tumedaks. Õites leidub veel kamprit jt terpeene. Basiilik sisaldab ka glükosiide (mõrumaitse), saponiine, loomulikult vitamiine, mineraalaineid ja roheliseklorofülli all on peidus karotenoidid. 
Rahvameditsiinis on kasutusel kogu taime maapealne osa: lehed, õied, varred.  Basiiliku toime organismile sõltub tema hulgast tees. Meil veel puudub ravimiskogemus, see-eest on need teistel rahvastel väga pikaajalised. Kuivatatud lehtedest teed on sajandite jooksul kasutatud vereloome tugevdamiseks, seede-probleemide ja maokrampide puhul. Kurguvalude korral kasutatakse teed kuristamiseks. Vahemere äärsetes maades on basiilikut kasutatud peamiselt seedimise edendamiseks, spasmide leevendamiseks ja vannivette lisatult ergutamiseks.  Basiilikuteed juuakse krooniliste gastriitide ja koliitide puhul, see stimuleerib närvisüsteemi, tugevdab südametegevust, on toniseeriva ja antiseptilise toimega. Ka külmetushaiguste ning köha puhul on temast abi. Kroonilise nohu korral hingatakse sisse kuivatatud lehtedest valmistatud peent pulbrit. Basiilik kergendab ka pahaloomuliste kasvajatega kaasnevaid vaegusi. Eriti oluline Ka aitab ta reumahaigeid ja loiu ainevahetuse puhul. Basiilikutõmmisega loputamine leevendab igemepõletikku, suu limaskestale tekkinud haavandi paranemist kiirendab haigele kohale pandud värske basiilikuleht.
Basiilikut võib tänapäeval leida hingamisteede haiguste ravimiseks mõeldud mikstuuride ja siirupite koosseisus, kosmeetika ja parfüümide tootmises. Aknalauale pandud basiilikutaim või akna kõrvale riputatud ürdikimbuke hoiab kärbsed köögist eemal, hõõguvatele sütele visatud oksakeste lõhn aga peletab sääski.
Basiilik on universaalne maitsetaim. Selle aroom meenutab nelgi ja loorberi maitset. Dieettoitudes kasutatakse koos piparrohu ja rosmariiniga pipra asemel, kuulub vürtsisegude hulka (leesputk, aed-liivatee, aed-majoraan, basiilik ja piparrohi). Basiilikuga võib maitsestada kõiki salateid, köögivilja-, kala- ja liha-, ka kruubi-, kaerahelbe- ja munatoite, marinaade ja kastmeid. Teda kasutatakse laialdaselt liha-, kala- ja konservitööstuses, kuulub ka liköörisortide maitseainete buketti. Kodusel teel hoidiste valmistamiseks sobib värskelt kasutada, eriti tomatihoidistes, kus ta on asendamatu.






Kasutatud kirjandus:
http://www.lasteaed.net/2014/01/16/naeris-vene-muinasjutu-jargi-2/
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/naeris2
http://maakodu.delfi.ee/news/maakodu/aialeht/unustatud-naeris-taas-peenrale?id=64296557
http://et.wikipedia.org/wiki/Naeris
http://www.terviseleht.ee/200128/28_naeris.php
http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%BCrtsbasiilik
http://www.terviseleht.ee/200023/23_basiilik.php
http://toidutare.ee/t%C3%B6%C3%B6riistad/s%C3%B5nastik/maitsestamine/klassikalised_v%C3%BCrtsid/13DF6/
http://www.seemnemaailm.ee/articles/index.php?GID=29

pühapäev, 25. jaanuar 2015

Multšid ja muu



Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste, nende omaduste ja kasutamise kohta






Mõisted

Multšide all mõistetakse taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse säilitamine mullas ning juurestiku külmakaitse talveperioodil. Levinud on multšide kasutamine dekoratiiveesmärgil, mingil määral toimivad need ka umbrohutõrje ja mullaparandajana.
Väetised on ained, mis soodustavad taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu. Väetised on taimedele vajalikud nende normaalseks kasvamiseks. Väetist on vajalik lisada toitainete vaesele aiamullale, kui taimed näevad välja kidurad ja kahvatud. Need soodustavad taimede rikkalikku õitsemist ja viljumist. Väetised võivad olla kas otsesed, mille taimed omastavad juurte kaudu, või lehtede kaudu "toitvad", kus ained jõuavad taime läbi lehtede.
Geosünteedid on mõiste kindlale materjaligrupile. Tegemist on sünteetiliste materjalidega, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende kasutuspiirkonnast on tulnud ka materjaligrupile eeslide geo, mis tähendab maa, pinnas.
Kattekangad on spetsiaalsed tekstiilid, mis on toodetud taimede katmiseks. Katteloore kasutatakse enamasti taimede kaitsmiseks kevadiste öökülmade eest. Talveks kaetakse taimi peamiselt kolmel põhjusel: pakase, päikesepõletuse ja liigniiskuse eest kaitsmiseks aga ka vormi hoidmiseks ning kaitseks näriliste eest

Multšid
Kasutusotstarbe järgi saab multše jaotada:
  • dekoratiivmultšideks
  • istutusala- ja pargimultšideks
  • maastiku- ja rajatisemultšideks
  • tarbeaiamultšideks
  • eriotstarbelisteks multšideks
Materjali järgi jagunevad multšid:
  • orgaanilised
  • mineraalsed
  • sünteetilised
  • kombineeritud
Näiteid erinevast materjalist multšidest:
Orgaanilised multšid
Mineraalsed multšid
Sünteetilised kiled
Kombineeritud multšid
Peenestatud männikoor
Graniitkillustik
Erinevad geotekstiilid
Geotekstiilid või matid koos mineraalsete materjalidega
Põhumatid
Kergkruus
Maasikakile
Geotekstiilid või matid koos orgaaniliste materjalidega
Kookosmatid
Dekoratiivkivid
peenravaip


Hekseldatud rohi ja põhk
Klaasgraanulid




Seenekasvatuse jääksubstraat
Kruus




Turvas ja turbagraanulid
Liiv




Paber
Merekarbid




Puiduhake(ka toonitud)
Tellisepuru




Kompostide sõelumisjäägid, kompost




Kakaoubade koored







Orgaaniliste multšide eelised:
- Paraneb mulla niiskusesisaldus
- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut
- Pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette
- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel
- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks
- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht
- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
- Vähendab erosiooni
- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist
- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)
- Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga taimede nagu nt. rododendronite puhul)
- Väldib toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel  pinnases tekkivate haiguste eest
- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning  sagedase rohimise järele kasvuperioodil.

 Männikooremultš:

Foto: http://www.hortes.ee/static/product_pictures/3381_org.jpg

Mineraalseid multše kasutatakse sageli dekoratiivsel eesmärgil. Nende eelis seisneb eelkõige vastupidavuses.
Kergkruus:




Foto: http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik/kergkruus



Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes, tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen –kangas, vastupidavusega 8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-, teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.

Peenravaip
 http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/peenravaip_Selteret.jpg
Foto: http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/peenravaip_Selteret.jpg


Väetised
Väetis võib olla orgaaniline (sisaldab orgaanilisi aineid) või anorgaaniline (valmistatud lihtsatest anorgaanilistest kemikaalidest või mineraalidest).


Orgaanilised väetised
Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest toitained vabanevad aegamööda. Ühtlasi tähendab see, et toitained on sel juhul saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii sageli kui mineraalväetiste puhul. Kuna orgaanilised väetised parandavad mulla võimet hoida vett ja toitaineid, võib öelda, et tegu on mullaparandajatega. Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik , virts, kompost ja turvas.
Jaemüügis on orgaanilised väetised saadaval ka väikepakendites ja kasutajale meeldivamaks töödeldud kujul.  Näiteks Monterra maheväetised ja OÜ Biohaldjas tooted. Saadaval nii tahkeid kui vedelaid orgaanilisi väetiseid.


Foto: http://www.biohaldjas.com/E-pood


Mineraalväetised
Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised. Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.

Mineraalväetised jaotatakse:
1.)  Lihtväetised - sisialdavad vaid ühte põhitoimeelementi või mikroelementi.
Need jaotuvad :
  • makroväetised  - sisaldavad makroelementi (lämmastikväerised, fosforväetised, kaaliumväetised)
  • mikroväetised - sisaldavad mikroelementi (boorväetised, tsinkväetised jne)
2.) Kompleksväetised   - sisaldavad kahte või enamat taime põhitoimeelementi või mikroelementi.
Need jaotuvad:
  • kombineeritud väetis, mille graanulisse kuulub mitu toiteelementi 
  • väetisesegud, mis saadakse lihtväetiste omavahelisel kokkusegamisel.  Näiteks Holding Investi väetisesegud

Eestis on saadaval mineraalväetisi nii vedelal kui tehkel kujul.
Tahkel kujul väetised võivad olla :
  • kristallilised
  • pulbrilised
  • granuleeritud
  • väetisepulgad
  • väetise tabletid


http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/lille.jpg
 Foto: http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/lille.jpg

Vedelväetised näiteks : 
* Floramix vedelväetised






Floramix Rohelised dekoratiivtaimed 250 ml

Foto: http://hi.ee/media/k2/items/cache/1d36d23b156ead252433d4ce2c21c387_S.jpg

Olen ise kasutanud nii orgaanilisi kui mineraalväetisi ja võin kinnitada, et kui on vaja saavutada kiireid tulemusi, siis tuleb ikka valida vastav mineraalväetis (õitele, lehtedele vm) ning tulemus on paari päevaga nähtav. Samas oma toidutaimede kasvatamisel eelistan igal juhul orgaanilisi väetisi - isegi kui sellega kaasneb aegajalt ebameeldivaid aroome.

Väetamise põhimõtted:
Mulda viiakse tagasi need toiteelemendid, mis taimed kasvatamise käigus välja viivad. Kõige rohkem kulub lämmastiku – N.
Taim omastab toiteelemendid vaid nõrgamineraalse lahusena.
• Taimel pole vahet, kas tegu on loodusliku või keemiliselt toodetud väetisega.
• Mitte ühtegi väetist ei laotata külmunud pinnasele või lumele.
• Maheviljeluse korral ei kasutata mineraalväetiseid. Mullaviljakust taastatakse ja suurendatakse sobiva liblikõielisi sisaldava külvikorra rakendamise ja orgaaniliste väetistega, nagu sõnnik, virts, kompostid, haljasväetised, adru. 

Looduslike väetiste eelised/puudused:

Lämmastik kaob sõnnikust kergesti, lahustudes vees või lendudes gaasinaatmosfääri. Õigel hoiustamisel ja kasutamisel jõuab taimeni sõnnikus olevatest toiteelementidest 20 - 25%.
Oluline olemasolevad jäätmed ära kasutada.
• Vajalik eelkõige mulla huumusbilansi säilitamiseks.
 
 Kunstväetisete eelised/puudused
•  Taimed omastavad 25-90% toiteelementidest. Sõltudub millise mineraalväetisega on tegu. 
•  Kasutajal on võimalik valida majanduslikult optimaalseid ja keskkonnasõbralikke mineraalväetiseid. Täna toodab Euroopa põllumajandus tunduvalt rohkem toodangut ja kasutab vähem lämmastikväetist kui 20 aastat tagasi, olles lämmastiku kasutamise efektiivsuselt üks maailma
parimad. Tulemus on saavutatud peamiselt puhtamate keemiliste seguväetiste ja pikatoimeliste  väetiste kasutusele võtmisest. Nende hind on küll kallim kuid looduse saastamise oht tunduvalt väiksem.
 


Geosünteedid
Geosünteedid jagatakse:
• geotekstiilid,
• geovõrgud,
• geomembraanid,
• geosünteetilised savivahekihid
• geokomposiidid.
Geosünteete toodetakse enamasti polümeerplastidest.
Need on laialdaselt kasutuses erinevates ehitussektorites: teede-,üld-jakeskkonnaehituses. 

Geosünteetide põhilisteks kasutusfunktsioonideks on:
filtreerimine;
separeerimine ehk eraldamine;
pinnaste tugevdamine ehk armeerimine;
tasapinnaline vool ehk dreenimine mööda oma pinda;
vedeliku ja gaaside liikumise tõkestamine.
Paigaldatuna täidavad geosünteedid enamasti mitut eelnimetatud ülesannet korraga

Geotekstiil on vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. Tekstiile kasutatakse ka drenaazisüsteemide rajamisel, pinnaseerosiooni tõkestamisel, kallaste ja nõlvade kindlustamisel.
Näide:
Foto: http://www.rauning.ee/images/stories/Geotekstiil/geotekstiil_vp.jpg


Geovõrk kompenseerib puudujääke pinnase tugevuses. Geovõrgud on sünteetilised võrgutaolised materjalid, mis koosnevad omavahel seotud paralleelsetest lamedatest ribadest, millede vahel olevad avaused peavad olema piisavalt suured, et tagada haakumine teda ümbritseva pinnasega või kivimaterjaliga (killustik vms). Geovõrkude peamine tööülesanne on teda ümbritseva pinnase või kivimaterjali armeerimine. Seda kasutatakse näiteks erosiooni takistamiseks nõlvadel, teede kandvate kihtide tugevdamiseks.
Näide:
Foto: http://interbauen.ee/images/thumbnails/280/209/detailed/14/TriAx.png


Geomembraanid on praktiliselt vedelikke mitteläbilaskvad materjalid. Geomembraanid on kaasaegne ja efektiivne moodus reostuse vältimiseks ja/või peatamiseks. Pinnasesse paigaldatud geomembraanid moodustavad igasugusele reostusele läbimatu barjääri, mis peab igavesti vastu.. Kasutatakse ka vesiehitistel nagu tiigid, basseinid, veehoidlad jne.
Geosünteetilised savivahekihid on õhukesed geokomposiitmaterjalid, mis sisaldavad looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või enam at kihti geosünteeti. Nende tootmisel kasutatakse nõeltöödeldud mittekootud ja kootud geotekstiile, mis on ühtlasi ka toodetava materjali kandvaks osaks. Kangakihid, millede vahele paigaldatakse betoniitpulber, seotakse omavahel kas õmblustega või nõeltöötlemise teel. Geoteksiili ülesandeks toodetavas materjalis on fikseerida saviosakesed omavahel ja tugevdada nõrka savikihti
Geokomposiit- materjal, kus ühtseks materjaliks on kokkuliidetud geovõrk ja tekstiil.

Senised isiklikud kokkupuuted geosünteetide kasutamisega veel puuduvad, küll aga on kindlasti plaan ennast nendega rohkem kurssi viia, sest on plaanis tiigi süvendamine ning sellega kaasnevad suuremad ümberehitused.

Kattekangad
Kõige levinumad kattekangad on katteloorid, varjutuskangad ja pakasekaitsekangad.
Suure populaarsuse on Eestis võitnud kattelooride kasutamine. Loori abil säilitatakse taimele sobiv kasvukesk-kond: ühtlane temperatuur, sobiv õhutsirkulatsioon, piisavalt valgust ja niiskust. Neid on saadaval väga erinevates mõõtudes tükkidena (ka rullides) ja erineva paksusega.
Olen ka ise palju kasutanud katteloore ja leian, et mitmelgi juhul on need parim võimalik lahendus. Näiteks sai paaril aastal ehitatud kevadel kurgipeenardele kiletunneli asemel katteloorist tunnel ning see toimis väga hästi – hoidis külma eemal, samas laskis läbi piisaval kogusel vihmavett (kuid kaitses taimi ka tugevate sadude (rahe) eest). Katteloorist ei pea muidugi tingimata tunnelit ehitama – see on kerge ja nii võib laotada loori vajadusel otse peenral kasvavatele taimedele (näiteks kui on oodata öökülma).
Teine oluline kasutuskoht minu kogemustes on müüdavate taimede kaitsmine näiteks laatadel ja avaturul, kus kaupa ei ole võimalik viia ööseks varjule. Mitmekordne katteloor on päästnud isegi kõige hellemaid lilletaimi (tageetes, begoonia) külmakahjustustest, samas kus kõrval asunud katmata kaup sai väga tugevalt kahjustada.
Näide:



Foto: http://hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_3168.jpg



Varakevadine päikesepõletus on ohuks igihaljastele taimedele ja rododendronitele - väiksemaid puid ja põõsaid varjutatakse. Kui maa on külmunud, siis päikesega liikuma pandud mahladega kaasneb oht, et külmunud pinnase tõttu ei saa juured maast vett kätte siis tekib füsioloogiline kuivus ja taim jääb janusse. Kas siis, kui maa on lume all sula – siis on taimele ohtlik lumelt peegelduv päike. Selle vastu aitab kevadtalvine taimede varjutamine. Varjutusvõrku/kangast on saadaval mitme tihedusega. Millist kasutada, see sõltub kaitstava taime omadustest ja vajadustest.
Isiklik kogemus mul kauplustes müüdavate varjutuskangaste ja -võrkudega puudub. Oma ainukest rododendronit olen seni kevadeti katnud vanade kardinate ja muu olemasoleva tekstiiliga – on abiks olnud küll kui seda õigeaegselt teha.
Näide:
Foto: http://www.bauhof.ee/media/catalog/product/cache/1/image/265x/3900e1d2a53ccf3e1cb1857fe0020e7e/4/5/453706.jpg



Pakasekaitsekangas kaitseb külmaõrnu põõsaid, ilu- ja okaspuid, püsililli ja ronitaimi külma- ja kevadpäikese kahjustuse eest. Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade saabumist, kui maa on jäätunud.
Pakasekaitsekangast ei ole ma ka kasutanud – roosid ja teised katmist vajavad püsikud olen siiani katnud turba ja kuuseokstega, katmistvajavaid ilupuid/põõsaid mul veel ei ole.
Näide:

Foto: http://www.bauhof.ee/media/catalog/product/cache/1/image/265x/3900e1d2a53ccf3e1cb1857fe0020e7e/5/1/511285_1.jpg



Kasutatud materjalid:
  1. Mölder, A. (2012) Haljasalade kasvupinnased ja multšid. Tartu
  2. http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis
  3. http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/vaetised
  4. https://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus?tookirjeldusId=11762
  5. http://www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf
  6. http://www.eliseaed.ee/?id=1193
  7. http://www.hansashop.eu/et/kodumaailm/aiamaailm/kattekangad.html
  8. http://www.aiaidee.ee/tag/varjutuskangas/
  9. http://www.hansashop.eu/et/pakasekaitse-kangas.html
  10. http://www.lektar.ee/index.php?id=83
  11. http://www.viacon.ee/wp-content/uploads/2014/04/Geomembraanid.pdf
  12. http://www.viacon.ee/geotekstiilid
  13. http://www.mnt.ee/failid/juhised/muldkeha_remont_ja_geosynteetide_kasutamine.pdf
  14. http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/
  15.  http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf
  16.  http://hi.ee/tootekataloog
  17. http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=89
  18.  http://www.biohaldjas.com/e-pood/orgaanilised-vaetised/
  19.  http://www.internetipood.com/et/selteret/65-148-c-v-etised-v-ikepakendis
  20. http://www.hortes.ee/?op=body&id=77&art=63
  21. http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html
  22. http://www.itamerihaaste.net/files/435/Eneli_Kager.pdf
  23. http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/maheviljelus#.VSGC_46RT2c

neljapäev, 8. jaanuar 2015

Suvelilled

 SWOT

Tugevused
Nõrkused
  • Väga suur sortimendivalik
  • Suhteliselt pikk õitsemise aeg
  • Taimed enamasti odavamad kui püsililled
  • Kasvavad kiiresti, täidavad pinda ja annavad kiiresti soovitud efekti
  • Pole muret taimede talveks katmise või muu ettevalmistusega
  • Võimalus samal pinnal katsetada igal aastal millegi uuega
  • Enamasti taluvad hästi ümberistutamist
  • Igal aastal peab uuesti taimed hankima (ette kasvatama) kasvukohale istutama
  • Kasvukoht tuleb igal aastal uuesti planeerida, ette valmistada, kujundada
  • Taimede ettekasvatamine on tülikas, kulukas ja aeganõudev.
  • Suur osa on külmaõrnad (kevadel hiliskülmad ja sügisel esimesed varased öökülmad rikuvad peenra ilu)
  • Vajavad enamasti lisakastmist
Võimalused
Ohud
  • Võimalus eelmisel aastal tehtud vigu vältida ja saavutada juba teisel aastal parem tulemus
  • Saab valida kindlad kujundusse sobivad isendid (ühekõrgused või muude omaduste poolest sarnased taimed)
  • Suhteliselt lihtne asendada
  • Võimalus vahetada samal kasvukohal ühe hooaja jooksul erinevaid taimi (võõrasema – tageetes – lehtkapsas)
  • Kiire kasuv ja pika õitsemisaja tõttu sobivad erinevate anumate täitmiseks, lillepüramiididesse, rõdukastidesse...
  • Mõnedel taimedel valmivad seemned ja nad külvavad ennast ise – järgmisel aastal tärkab sama taim kasvukohal umbrohuna (saialill, kipslill, hanemalts)
  • Paljud on kahjurite jaoks väga ahvatlevad (tigu armastab daaliat ja tageetest; lehekirbud kivikilbikut, liblikate röövikud kressi ja lehtkapsast)
  • Ettekasvatatud taimedel oht läbi kuivada enne kasvukohal juurdumist
  • Tundlikud ilmastiku olude suhtes (paljusid õisi rikub tugev vihm, vähese päikesega suvel portulak ei pruugi õitsema minnagi)

Lisaülesanne:

Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid võimalusi ära kasutada?
     Kiire kasv, suhteliselt pikk õitsemise aeg ja ümberistutamise taluvus annavad võimaluse parandada planeerimisel/istutamisel tehtud vigu hooaja sees jooksvalt - asendada, vahelt välja võtta, tihedamaks istutada jne.
Kuidas sisemiste nõrkuste ületamiseks saab väliseid võimalusi kasutada?
    Pika ettekasvatamisperioodi jooksul ei pea peenar tühi olema - samale kasvukohale võib ühe hooaja jooksul istutada mitu erinevat taime (nt võõrasema - begoonia - eerika)
Kuidas saab sisemiste tugevuste abil väliseid ohte vältida?
    Ettekasvatatud taimede väljaistutamise aega saab varieerida vastavalt vajadusele (näiteks kui on hiline kevad) ning suure sortimendi seast on võimalik valida just selleks hooajaks sobivad.
Kuidas vähendada sisemisi nõrkusi ja samas vältida väliseid ohtusid?
   Piisava lisakaastmise korral on võimalik kasvatada ka kuivemas asukohas niiskuselembelisemaid taimi.

Seemnete skarifitseerimine ja stratifitseerimine on seemnete külviks ettevalmistamise (idanemise soodustamise) meetodid. Skarifitseerimine on seemnekesta töötlemine idanemise kergendamiseks, stratifitseerimine aga seemnete mõjutamine (idanema meelitamine) sobivate tingimuste kunstliku loomisega (enamasti külmutamine, eesmärk imiteerida aastaaegade vahetumist).
Stratifitseerimist ehk seemnete kihistamist kasutatakse liikide korral, mille seemnetel on pikk puhkeperiood. See kujutab endast seemnete allutamist sobivatele temperatuuri-, niiskus- ja õhurežiimi tingimustele teatud aja jooksul. Kunstlikult luuakse terve kompleks tingimusi, mis soodustavad seemnete ettevalmistust idanemiseks ja tõusmete ühtlaseks ilmumiseks.
Kuivatatud seemned tuleb enne stratifitseerimist kindlasti vees leotada. Leotatud seemned segatakse substraadiga, soovitavalt vahekorras 1:3. Substraadiks sobib liiva ja turba segu (1:1); samuti turbasammal, õhustatud alusturvas, värske saepuru, pestud jõeliiv, penoplasti tükikesed, perliit või vermikuliit.
Stratifikatsiooni kestvus ja tingimused on erinevatel kultuuridel erinevad. Enamasti on see alandatud temperatuur ja kõrgendatud niiskus koos hea õhustusega. Stratifitseerimis-perioodi läbimisest annavad märku seemnetest ilmunud idujuured.
Skarifitseerimine on taime seemnekesta tahtlik vigastamine, et see muutuks vett ja gaase läbilaskvaks. See kujutab endast seemnete kriimustamist, sisselõigete tegemist või muul viisil seemne väliskesta vigastamist, mis aitab seemnel kergemini idaneda (murda läbi kaitsva koore).
  • Mehaanilist skarifitseerimist kasutatakse tugeva ja tihedakestaliste seemnete puhul. Seemneid töödeldakse skarifikaatorites või sobilikes anumates seemneid hõõrudes või raputades segatuna liiva, kruusa või klaasi puruga. Suuri seemneid võib vigastada viili või smirgelpaberiga hõõrudes. Töödeldud seemneid ei saa enam kaua säilitada, kuna nad on muutunud haigustele vastuvõtlikuks.
  • Keemilist skarifitseerimist kasutatakse samuti paksuseinaliste ja tihedate seemnete korral. Selleks kasutatakse kontsentreeritud väävelhapet, lämmastikhapet või soolhapet. Keemilise skarifitseerimise aeg sõltub seemnekesta paksusest aga selleks kulub umbes 5...30 minutit. Perekonnad, mille seemnete kraapimine või keemiline töötlemine kiirendab idanemist: koldrohi, kanna, iiris, hibisk, lupiin, pojeng.
  • Termiline skarifitseerimine on seemnete töötlemine keeva veega. Seda tehakse peamiselt liblikõieliste, tihedakestaliste seemnete korral. Seemned asetatakse 10...20 sekundiks keeva vette ja seejärel mõneks sekundiks külma vette. Sellist tegevust korratakse 2...3 korda. Vahelduval temperatuuril seemnekest praguneb.
  • Seemnete leotamine vees pehmendab seemnekesti ja huhb välja idanemist takistavad ained. Seemneid leotatakse 20-30 kraadises, puhtas, õhurikkas vees üks kuni mitu ööpäeva. Et vesi oleks õhurikas on vaja seda vahetada kord päevas. 
Seemnetega paljundamine on üldjuhul odavam. Paljude suvelillede puhul on see ka ainus võimalus, sest taimed ei ela talve üle isegi sisetingimustes. Seemnete säilitamine on lihtsam ja vähem töö(ruumi)mahukas kui emataimele õigete talviste hoiutingimuste loomine. Tegelikkuses Eesti tingimustes ei ole võimalik saada enamuselt suvelilledelt kvaliteetset seemet, seega suuremad kasvatajad ostavad külvatava seemne sisse riikidest, kus on sobilikumad kasvutingimused ja väljakujunenud sordiaretus. Paljude liikide puhul aga ei saa aga ka soovitud sorte seemnetena osta, sest nende kindlate omadusete tagamiseks paljundavad sordiaretajad neid vaid vegetatiivselt või siis on tootjal kasulikum edasi müüa juba valmis istikuid (roosbegooniad, pelargoonid jt). Enamasti sõltub paljundusmaterjali valiku tasuvus ja otstarbekus just kasvatatavate taimede hulgast - hobiaednik võib näiteks rippbegoonia taimi üle talve keldris hoida ja kevadel neid lehtedest/võrsetest paljundada aga suurtootjale ei tasu see tegevus ära - õigeaegselt külvatud (veel parem istikuna sisse ostetud) taimedest saab tunduvalt rohkem ja kvaliteetsemat istutusmaterjali sama energia kulu korral.
Suvelillede seemnetega paljundamisel on kaks võimalust - taimede ettekasvatamine ja külvamine otse kasvukohale. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale enamasti peal kevadiste öökülmade möödumist.
Ettakasvatatakse nende liikide taimi, millel külvamisest õitsemiseni kulub rohkem aega - üle 10 nädala.
Külviks võib valida kasti, karbi, kassetti, poti või turbatableti. Millist anumat valida, oleneb eelkõige külvatavate seemnete suurusest. Kasti ja karpi on mõistlik külvata taimi, mille seemned on väga pisikesed. Kassett külvatakse selliseid seemneid, mida on võimalik mulda panna ükshaaval. Kassette on saadaval väga erineva suurusega avadega, valik tehakse ikka seemne suuruse põhjal (arvestades ka, kui kauaks taimed kassetti jäävad). Potti on mõtekas külvata vaid väga suuri seemneid, või siis näiteks sel juhul, kui aknalaual kasvatatatkse ette vaid vähesedi taimi (kui potid on olemas ei pea tingimata külviks karpi hankima minema).
Turbatablettidesse on mõtekas külvata vaid väga kvaliteetseid seemneid - tabletid on kallid ja võtavad suhteliselt palju ruumi. Samas on tablettides kasvatatud taimi väga mugav kasvukohta (potti, amplisse) istutada - taime juured ei saa lahtiharutamisel viga.
Peale külvi teostamist on oluline jälgida, et püsiksid pidevalt idanemiseks sobilikud tingimused - läbikuivanud või liiga madalal temperatuuril hoitud külv tõenäoliselt ei tärkagi.
Kastidesse ja karpidesse külvatud taimed tuleb enamsti ümber pikeerida. Pikeerimine on tärganud taime ümberistutamine koos juure näpistamisega. See parandab taimede valgustingimusi ning soodustab juure harunemist. Pikeeritakse kastidesse, kasettidesse või pottidesse. Suurem osa ettekasvatatavaid suvelilli vajab veelkordset ümberistutamist enne kui kasvukohale istutamise aeg käes on. Pikeeritud taimed istutatakse ükshaaval (v.a. mõned erandid) pottidesse. Enamus Eesti tootjaid kasutab väiksemate suvelilletaimede jaoks 8x8 cm nelikant potti, suuremate jaoks vastavalt taime suurusele 10-14cm ümarpotti. Pottidesse jäävad taimed kuni kasvukohale istutamiseni.
Otse kasvukohale (avamaale) külvamisel sõltub külvi viis (hajus- või reaskülv) ja tihedus taimede kasvusuurusest. Avamaale külvatud taimi ei pikeerita, vajadusel harvendatakse.


Kasutatud materjalid:

Kõrrelised

Kõrreliste taimede botaaniline iseloomustus

Kõrreliste hulka kuuluvad ainult kõrreliste sugukonda kuuluvad taimed. Aianduses käsitletakse kõrreliste all ka mitmeid nendega väga sarnaseid taimi nagu näiteks loalised, lõikheinalised, hundinuialised Need täidavad aedade kujundamisel samu ülesandeid, mis kõrrelised.

Tihti kasvavad kõrrelised toitainetevaeses mullas. Enamasti vajavad nad päikeselist kasvukohta. Varjulises või poolvarjulises kohas kaotavad nad oma iseloomuliku tiheduse ja lehtede värvuse. Samas leidub kõrrelisi, kes kasvavad eriti hästi niiskemas mullas. Rammusas mullas aga hakkab kõrreliste taimede .lehestik vohama. Kõrrelised võivad väga hästi kasvada ka veekogude ääres. Sellised on näitseks hundinuiad ja siidpöörised.

Kõrrelised on mitmeaastased ja üheaastased rohttaimed. Varred on kõrrelistel enamasti .silindrilised, tarnadel ka kolmekandilised. Kõrrelised hargnevad ainult sõlme kohast. Eristatakse tihedaid ja hõredaid puhmikuid. Kõrreliste hulgas esineb ka võsundilise haabitusega liike, näiteks päideroog. Lehed paiknevad kõrrelistel vastakuti ning koosnevad lehelabast ja tupest. Õied on koondunud hulgiõielisteks tähkadeks või pööristeks. Õied on tavaliselt väikesed ja silmatorkamatud.


Joonis 1. Hulgaõieline tähk.
Foto:http://morfoloogia.weebly.com/uploads/5/6/1/5/5615398/134723.jpg?1316425997


Joonis 2. Hulgaõieline pööris.
Foto:http://morfoloogia.weebly.com/uploads/5/6/1/5/5615398/5468795.jpg?153

Kõrrelisi kasutatakse aias veekogude ääres, pinnakatjana , lillepeenras ja anumates. Nad on armastatud taimed, sest pakuvad peenras vaheldust lilledele, on dekoratiivsed ja samas pinnastiku suhtes vähenõudlikud.

Kõrreliste paljundamine

Ilukõrrelisi paljundatakse nii generatiivselt kui ka vegetatiivselt, nagu teisigi rohtseid taimi.

Generatiivne paljundamine

Mõningad kõrrelised moodustavad tihedaid puhmikuid ja sellest tulenevalt jääb nende eluiga suhteliselt lühikeseks. Sellised taimed on näiteks aruheinad ja lubikad. Et nende eluiga pikendada, peaks ette võtma jagamise. Jagamine tuleb ette võtta iga kahe või kolme aasta järel. Kevadel ja suve esimesel poolel õitsevaid kõrrelisi võib jagada nii varakevadel kui ka sügisel. Varakevadine aeg on eelistatum, sest sügisese jagamise korral ei pruugi taimed hästi juurduda ning võivad talve jooksul hukkuda. Hiljem õitsvate kõrreliste jagamine tuleks ette võtta mai- või juunikuus. Võsundiliste kõrreliste korral on jagamine paljundamise lihtsaim viis. Jagamiseks kaevatakse taim üles, jagatakse käte, labida või aianoa abil väiksemateks osadeks. Jagatud taimele peab jääma terveid juuri ning 2-3 lehte. Jagatud taimed võib kohe kasvukohale istutada.

Vegetatiivset paljundamist kasutatakse eelõige erinevate kõrreliste sortide paljundamisel (näiteks siidpöörised), kuna seemnetega paljundades liigi tunnused uutel taimedel ei esine.

Vegetatiivne paljundamine

Kuna mõned kõrrelised on jagamise suhtes tundlikud ja juurduvad halvasti, tasuks neid seemnetega paljundada. Sellised on näiteks stepirohud ja kaerand. Paljude taksonite külvid tehakse sügisel, kuna nende seemned vajavad paremaks idanemiseks talvist läbikülmumist. Taimede külvamisel tasuks arvestada ka sellega, et mõned liigid vajavad idanemisel valgust. Samuti võivad taimed idaneda kaua.
Seemnetega paljundatakse peale mitmeaastaste ka üheaastaseid kõrrelisi nagu näiteks jänesesaba ja itaalia kukeleib. Üheaastaste kõrreliste seemned külvatakse kevadel. Mais-juunis külvatakse üheaastaste kõrreliste seemned avamaale, kasvukohale. Ettakasvatamisel külvatakse kasvuhoonesse külvikasti või väiksemasse potti. Ettekasvatatud taimed istutatakse kasvukohale alles pärast kevadiste öökülmade möödumist.


Joonis 3. Üheaastane kõrreline, jänesesaba

Foto: http://davisla3.files.wordpress.com/2012/08/lagurus-ovatus.jpg

Joonis 4. Mitmeaastane kõrreline, teravaõieline kastik.

Foto: http://www.aiasober.ee/products/new/16065.jpg



PLAKATID
 Foto: http://www.eliseaed.ee/cache/eliseaed/public/product_img/_800x600x0/1520_1917_Pennisetum_Purple_Majesty.jpg



 Fotod : http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/8/deschampsia-cespitosa-goldtau-luht-kastevars-413
            http://www.bluestem.ca/deschampsia-goldtau.htm




Kasutataud allikad:

http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=128
http://aianduskool.ee/rohttaimed/?p=125
http://miksike.ee/documents/main/referaadid/korrelised.htm
http://seemnemaailm.ee/index.php?GID=10851
http://www.helga.ee/est/taimeaed---hinnakiri/8/deschampsia-cespitosa-goldtau-luht-kastevars-413
http://www.hansaplant.ee/?op=body&id=629&cid=2084&cgid=