Uurimus
multšide, väetiste, geosünteetide, kattekangaste, nende omaduste
ja kasutamise kohta
Mõisted
Multšide all mõistetakse
taimede kasvupinnasele või -substraadile peale laotatud
kattematerjali kihti. Multšimise eesmärgiks on eelkõige niiskuse
säilitamine mullas ning juurestiku külmakaitse talveperioodil.
Levinud on multšide kasutamine dekoratiiveesmärgil, mingil määral
toimivad need ka umbrohutõrje ja mullaparandajana.
Väetised on ained, mis
soodustavad taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu. Väetised
on taimedele vajalikud nende normaalseks kasvamiseks. Väetist on
vajalik lisada toitainete vaesele aiamullale, kui taimed näevad
välja kidurad ja kahvatud. Need soodustavad taimede rikkalikku
õitsemist ja viljumist. Väetised võivad olla kas otsesed,
mille taimed omastavad juurte kaudu, või lehtede kaudu "toitvad",
kus ained jõuavad taime läbi lehtede.
Geosünteedid on mõiste kindlale materjaligrupile. Tegemist on sünteetiliste materjalidega, mida kasutatakse maa- ja vesiehitistel. Nende kasutuspiirkonnast on tulnud ka materjaligrupile eeslide geo, mis tähendab maa, pinnas.
Kattekangad on
spetsiaalsed tekstiilid, mis on toodetud taimede katmiseks.
Katteloore kasutatakse enamasti taimede kaitsmiseks kevadiste
öökülmade eest. Talveks kaetakse taimi peamiselt kolmel põhjusel: pakase, päikesepõletuse ja liigniiskuse eest kaitsmiseks aga ka vormi hoidmiseks ning kaitseks näriliste eest
Multšid
Kasutusotstarbe järgi saab multše
jaotada:
dekoratiivmultšideks
istutusala- ja pargimultšideks
maastiku- ja rajatisemultšideks
tarbeaiamultšideks
eriotstarbelisteks multšideks
Materjali järgi jagunevad multšid:
- orgaanilised
- mineraalsed
- sünteetilised
- kombineeritud
Näiteid erinevast materjalist multšidest:
Orgaanilised
multšid
|
Mineraalsed
multšid
|
Sünteetilised
kiled
|
Kombineeritud
multšid
|
Peenestatud
männikoor
|
Graniitkillustik
|
Erinevad geotekstiilid
|
Geotekstiilid või matid koos mineraalsete materjalidega
|
Põhumatid
|
Kergkruus
|
Maasikakile
|
Geotekstiilid või matid koos orgaaniliste materjalidega
|
Kookosmatid
|
Dekoratiivkivid
|
peenravaip
|
|
Hekseldatud
rohi ja põhk
|
Klaasgraanulid
|
|
|
Seenekasvatuse
jääksubstraat
|
Kruus
|
|
|
Turvas ja
turbagraanulid
|
Liiv
|
|
|
Paber
|
Merekarbid
|
|
|
Puiduhake(ka
toonitud)
|
Tellisepuru
|
|
|
Kompostide
sõelumisjäägid, kompost
|
|
|
|
Kakaoubade
koored
|
|
|
|
Orgaaniliste multšide eelised:
- Paraneb mulla niiskusesisaldus
- Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut
- Pärsib
umbrohtude kasvu ning vähendab seega ka herbitsiidide kulu, mis on
oluline ka keskkonnakaitse seisukohast, kuna mürgid satuvad pinna- ja
põhjavette
- Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri
mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja
jahedamana suvel
- Aktiviseerib mulla elutegevust ja meelitab ligi
vihmausse, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike
organismide paljunemiseks
- Aeglustab kevadel maa sulamist, tänu
millele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb
kevadiste öökülmade kahjustuste oht
- Multšiks kasutatav materjal võimaldab reguleerida mulla happesust
- Vähendab erosiooni
- Alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist
- Muudab nii ilu- kui tarbeaia esteetilist välimust
- Võib suure koormusega aladel vajadusel asendada muru (nt. laste mänguväljakud)
- Varustab
taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede
pinnalähedane juurestik (eriti oluline pinnalähedase juurestikuga
taimede nagu nt. rododendronite puhul)
- Väldib toiduks
kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma
korral, mis on oluline tegur ka taimede kaitsmisel pinnases tekkivate
haiguste eest
- multšitud pinnases kaob vajadus iga-aastase kaevamise ning sagedase rohimise järele kasvuperioodil.
Männikooremultš:
Foto: http://www.hortes.ee/static/product_pictures/3381_org.jpg
Mineraalseid multše kasutatakse sageli dekoratiivsel eesmärgil. Nende eelis seisneb eelkõige vastupidavuses.
Kergkruus:
Foto: http://www.hortes.ee/est/istutusnoud-aiakujundus/multsid-killustik/kergkruus
Sünteetiliste multšide eeliseks on lihtne paigaldus ja soodne hind ning väike hooldustööde maht.
Peenravaip on vastupidav ultraviolettkiirguse suhtes,
tihe, õhku ja vett läbilaskev polüpropüleen –kangas, vastupidavusega
8-10 aastat. Tallamiskindel ning takistab umbrohukasvu ja niiskuse
aurumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Sobib kasutada terrassi-,
teekatte-, turbaaia ja kiviktaimla aluse jne kattena.
Erinevaid multše on võimalik ka omavahel kombineerida.
Peenravaip
Foto: http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/peenravaip_Selteret.jpg
Väetised
Väetis võib olla orgaaniline (sisaldab orgaanilisi aineid) või
anorgaaniline (valmistatud lihtsatest anorgaanilistest kemikaalidest
või mineraalidest).
Orgaanilised väetised
Orgaaniliste väetistega on väiksem oht taimi üleväetada, sest
toitained vabanevad aegamööda. Ühtlasi tähendab see, et toitained on sel
juhul saadaval pikema perioodi jooksul ning väetama ei pea nii sageli
kui mineraalväetiste puhul. Kuna orgaanilised väetised parandavad mulla
võimet hoida vett ja toitaineid, võib öelda, et tegu on
mullaparandajatega. Tähtsamad orgaanilised väetised on sõnnik , virts, kompost ja turvas.
Jaemüügis on orgaanilised väetised saadaval ka väikepakendites ja kasutajale meeldivamaks töödeldud kujul. Näiteks Monterra maheväetised ja OÜ Biohaldjas tooted. Saadaval nii tahkeid kui vedelaid orgaanilisi väetiseid.
Foto: http://www.biohaldjas.com/E-pood
Mineraalväetised
Mineraalväetised sisaldavad suuremas koguses taimede kasvu edendavaid
toitaineid (lämmastik, fosfor, kaalium) kui orgaanilise väetised.
Seejuures on tegu kiiresti vabanevate toitainetega, nii et taimed saavad
kõik vajaliku kohe kätte. Kui taimed vajavad kiirkorras turgutust, siis
on mineraalväetis kahtlemata kõige mugavam valik.
Mineraalväetised jaotatakse:
1.) Lihtväetised - sisialdavad vaid ühte põhitoimeelementi või mikroelementi.
Need jaotuvad :
- makroväetised - sisaldavad makroelementi (lämmastikväerised, fosforväetised, kaaliumväetised)
- mikroväetised - sisaldavad mikroelementi (boorväetised, tsinkväetised jne)
2.) Kompleksväetised - sisaldavad kahte või enamat taime põhitoimeelementi või mikroelementi.
Need jaotuvad:
- kombineeritud väetis, mille graanulisse kuulub mitu toiteelementi
- väetisesegud, mis saadakse lihtväetiste omavahelisel kokkusegamisel. Näiteks Holding Investi väetisesegud
Eestis on saadaval mineraalväetisi nii vedelal kui tehkel kujul.
Tahkel kujul väetised võivad olla :
- kristallilised
- pulbrilised
- granuleeritud
- väetisepulgad
- väetise tabletid
Foto: http://www.internetipood.com/media/selteret/products/624x624/lille.jpg
Vedelväetised näiteks :
* Floramix vedelväetised
Foto: http://hi.ee/media/k2/items/cache/1d36d23b156ead252433d4ce2c21c387_S.jpg
Olen ise kasutanud nii orgaanilisi kui mineraalväetisi ja võin kinnitada, et kui on vaja saavutada kiireid tulemusi, siis tuleb ikka valida vastav mineraalväetis (õitele, lehtedele vm) ning tulemus on paari päevaga nähtav. Samas oma toidutaimede kasvatamisel eelistan igal juhul orgaanilisi väetisi - isegi kui sellega kaasneb aegajalt ebameeldivaid aroome.
Väetamise põhimõtted:
• Mulda viiakse tagasi need toiteelemendid, mis taimed kasvatamise käigus välja viivad. Kõige rohkem kulub lämmastiku – N.
• Taim omastab toiteelemendid vaid nõrgamineraalse lahusena.
• Taimel pole vahet, kas tegu on loodusliku või keemiliselt toodetud väetisega.
• Mitte ühtegi väetist ei laotata külmunud pinnasele või lumele.
• Maheviljeluse korral ei kasutata mineraalväetiseid. Mullaviljakust taastatakse ja suurendatakse sobiva liblikõielisi
sisaldava külvikorra rakendamise ja orgaaniliste väetistega, nagu
sõnnik, virts, kompostid, haljasväetised, adru.
Looduslike väetiste eelised/puudused:
• Lämmastik kaob sõnnikust kergesti, lahustudes vees või lendudes gaasinaatmosfääri. Õigel hoiustamisel ja kasutamisel jõuab taimeni sõnnikus olevatest toiteelementidest 20 - 25%.
• Oluline olemasolevad jäätmed ära kasutada.
• Vajalik eelkõige mulla huumusbilansi säilitamiseks.
Kunstväetisete eelised/puudused
• Taimed omastavad 25-90% toiteelementidest. Sõltudub millise mineraalväetisega on tegu.
• Kasutajal on võimalik valida majanduslikult optimaalseid ja keskkonnasõbralikke mineraalväetiseid. Täna toodab Euroopa põllumajandus tunduvalt rohkem toodangut ja kasutab vähem lämmastikväetist kui 20 aastat tagasi, olles lämmastiku kasutamise efektiivsuselt üks maailma
parimad. Tulemus on saavutatud peamiselt puhtamate keemiliste seguväetiste ja pikatoimeliste väetiste kasutusele võtmisest. Nende hind on küll kallim kuid looduse saastamise oht tunduvalt väiksem.
Geosünteedid
Geosünteedid jagatakse:
•
geotekstiilid,
• geovõrgud,
• geomembraanid,
•
geosünteetilised savivahekihid
• geokomposiidid.
Geosünteete
toodetakse enamasti polümeerplastidest.
Need on laialdaselt kasutuses erinevates ehitussektorites:
teede-,üld-jakeskkonnaehituses.
Geosünteetide põhilisteks
kasutusfunktsioonideks on:
•filtreerimine;
•separeerimine
ehk eraldamine;
•pinnaste
tugevdamine ehk armeerimine;
•tasapinnaline
vool ehk dreenimine mööda oma pinda;
•vedeliku
ja gaaside liikumise tõkestamine.
Paigaldatuna
täidavad geosünteedid enamasti mitut eelnimetatud ülesannet
korraga
Geotekstiil on
vastupidav, õhku ja vett läbilaskev kangas, mis takistab
efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist.
Tekstiile kasutatakse ka drenaazisüsteemide rajamisel,
pinnaseerosiooni tõkestamisel, kallaste ja nõlvade kindlustamisel.
Näide:
Foto:
http://www.rauning.ee/images/stories/Geotekstiil/geotekstiil_vp.jpg
Geovõrk kompenseerib puudujääke pinnase tugevuses.
Geovõrgud
on sünteetilised võrgutaolised materjalid, mis koosnevad omavahel
seotud paralleelsetest
lamedatest ribadest, millede vahel olevad avaused peavad olema
piisavalt suured, et tagada haakumine teda ümbritseva pinnasega või
kivimaterjaliga (killustik vms). Geovõrkude peamine tööülesanne
on teda ümbritseva pinnase või kivimaterjali armeerimine. Seda
kasutatakse näiteks erosiooni takistamiseks nõlvadel, teede
kandvate kihtide tugevdamiseks.
Näide:
Foto:
http://interbauen.ee/images/thumbnails/280/209/detailed/14/TriAx.png
Geomembraanid
on praktiliselt vedelikke mitteläbilaskvad materjalid.
Geomembraanid on kaasaegne ja efektiivne moodus reostuse vältimiseks
ja/või peatamiseks. Pinnasesse paigaldatud geomembraanid moodustavad
igasugusele reostusele läbimatu barjääri, mis peab igavesti
vastu.. Kasutatakse ka vesiehitistel nagu tiigid, basseinid,
veehoidlad jne.
Geosünteetilised
savivahekihid on õhukesed geokomposiitmaterjalid, mis sisaldavad
looduslikku naatriumbetoniitsavi pulbrit ja ühte või enam at kihti
geosünteeti. Nende tootmisel kasutatakse nõeltöödeldud
mittekootud ja kootud geotekstiile, mis on ühtlasi ka toodetava
materjali kandvaks osaks. Kangakihid, millede vahele paigaldatakse
betoniitpulber, seotakse omavahel kas õmblustega või nõeltöötlemise
teel. Geoteksiili ülesandeks toodetavas materjalis on fikseerida
saviosakesed omavahel ja tugevdada nõrka savikihti
Geokomposiit-
materjal, kus ühtseks materjaliks on kokkuliidetud geovõrk ja
tekstiil.
Senised isiklikud kokkupuuted geosünteetide kasutamisega veel
puuduvad, küll aga on kindlasti plaan ennast nendega rohkem kurssi
viia, sest on plaanis tiigi süvendamine ning sellega kaasnevad
suuremad ümberehitused.
Kattekangad
Kõige levinumad kattekangad on
katteloorid, varjutuskangad ja pakasekaitsekangad.
Suure populaarsuse on Eestis
võitnud kattelooride kasutamine.
Loori abil säilitatakse
taimele sobiv kasvukesk-kond: ühtlane temperatuur, sobiv
õhutsirkulatsioon, piisavalt valgust ja niiskust. Neid
on saadaval väga erinevates mõõtudes tükkidena (ka rullides) ja
erineva paksusega.
Olen
ka ise palju kasutanud katteloore ja leian, et mitmelgi juhul on need
parim võimalik lahendus. Näiteks sai paaril aastal ehitatud kevadel
kurgipeenardele kiletunneli asemel katteloorist tunnel ning see
toimis väga hästi – hoidis külma eemal, samas laskis läbi
piisaval kogusel vihmavett (kuid kaitses taimi ka tugevate sadude
(rahe) eest). Katteloorist ei pea muidugi tingimata tunnelit ehitama
– see on kerge ja nii võib laotada loori vajadusel otse peenral
kasvavatele taimedele (näiteks kui on oodata öökülma).
Teine
oluline kasutuskoht minu kogemustes on müüdavate taimede kaitsmine
näiteks laatadel ja avaturul, kus kaupa ei ole võimalik viia ööseks
varjule. Mitmekordne katteloor on päästnud isegi kõige hellemaid
lilletaimi (tageetes, begoonia) külmakahjustustest, samas kus kõrval
asunud katmata kaup sai väga tugevalt kahjustada.
Näide:
Foto:
http://hansaplant.ee/static/body/pildid/pilt_3168.jpg
Varakevadine
päikesepõletus on ohuks igihaljastele taimedele ja rododendronitele
- väiksemaid puid ja põõsaid varjutatakse.
Kui maa on külmunud, siis päikesega liikuma pandud mahladega
kaasneb oht, et külmunud pinnase tõttu ei saa juured maast vett
kätte siis tekib füsioloogiline kuivus ja taim jääb janusse. Kas
siis, kui maa on lume all sula – siis on taimele ohtlik lumelt
peegelduv päike. Selle vastu aitab kevadtalvine taimede varjutamine.
Varjutusvõrku/kangast on saadaval mitme
tihedusega. Millist kasutada, see sõltub kaitstava taime omadustest
ja vajadustest.
Isiklik kogemus mul kauplustes müüdavate varjutuskangaste ja
-võrkudega puudub. Oma ainukest rododendronit olen seni kevadeti
katnud vanade kardinate ja muu olemasoleva tekstiiliga – on abiks
olnud küll kui seda õigeaegselt teha.
Näide:
Foto:
http://www.bauhof.ee/media/catalog/product/cache/1/image/265x/3900e1d2a53ccf3e1cb1857fe0020e7e/4/5/453706.jpg
Pakasekaitsekangas kaitseb külmaõrnu põõsaid, ilu- ja
okaspuid, püsililli ja ronitaimi külma- ja kevadpäikese kahjustuse
eest. Kangas asetatakse taimedele alles pärast püsikülmade
saabumist, kui maa on jäätunud.
Pakasekaitsekangast ei ole ma ka kasutanud – roosid ja teised
katmist vajavad püsikud olen siiani katnud turba ja kuuseokstega,
katmistvajavaid ilupuid/põõsaid mul veel ei ole.
Näide:
Foto:
http://www.bauhof.ee/media/catalog/product/cache/1/image/265x/3900e1d2a53ccf3e1cb1857fe0020e7e/5/1/511285_1.jpg
Kasutatud materjalid:
- Mölder, A. (2012) Haljasalade kasvupinnased ja multšid.
Tartu
- http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4etis
- http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/vaetised
- https://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus?tookirjeldusId=11762
- http://www.mnt.ee/failid/juhised/geosynteetide_kasutamise_juhis.pdf
- http://www.eliseaed.ee/?id=1193
- http://www.hansashop.eu/et/kodumaailm/aiamaailm/kattekangad.html
- http://www.aiaidee.ee/tag/varjutuskangas/
- http://www.hansashop.eu/et/pakasekaitse-kangas.html
- http://www.lektar.ee/index.php?id=83
- http://www.viacon.ee/wp-content/uploads/2014/04/Geomembraanid.pdf
- http://www.viacon.ee/geotekstiilid
- http://www.mnt.ee/failid/juhised/muldkeha_remont_ja_geosynteetide_kasutamine.pdf
- http://juhendaja.ee/orgaanilised-ja-mineraalvaetised-0564samm0/
- http://ak.rapina.ee/katrinu/Vaetamine.pdf
- http://hi.ee/tootekataloog
- http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=89
- http://www.biohaldjas.com/e-pood/orgaanilised-vaetised/
- http://www.internetipood.com/et/selteret/65-148-c-v-etised-v-ikepakendis
- http://www.hortes.ee/?op=body&id=77&art=63
- http://istutustoodmururajamine.weebly.com/suumlnteetilised-multscaronid.html
- http://www.itamerihaaste.net/files/435/Eneli_Kager.pdf
- http://www.pikk.ee/valdkonnad/taimekasvatus/maheviljelus#.VSGC_46RT2c
